Eesti ühe esimese punkari elutraagika: „Minus ei olnud nii palju jõudu, et Rihoga koos võidelda.“

„Eks teda vaadati Varstus kui küla narri, aga pigem sellise pilguga, et vahi mis teeb,“ ütleb tänavu augustis igavikku lahkunud punkar Riho Richard Noole esimene abikaasa Marit Nool. „Ta ikka eristus teistest nagu öö ja päev ning oli oma mõtlemisega ajast ees. Pika puuga.“ Eks oli ka põhjust pika pilguga seirata, sest selle mehe majas kõlas vali punkmuusika. Kord plaatidelt, kord laivis. Surmatunnini. Maha jäi sest mehest, kes oli Eesti üks esimesi punkareid, aukartustäratav plaadikogu, mis täis briti punk- ja progerokki.

Riho, kes oli Vennaskonna liidri Tõnu Trubetsky sõnul üks Eesti esimesi punkareid, saanud pungilt saatusliku viipe aastal 1976 – Briti pungi tekkega samal ajal. Kuis muidu kui muusika kaudu. Muusika oligi Mariti teada Riho elu sisu ja kõrgpunkt. Mitte üksnes siis, kui ta aastakese Vennaskonnas trumme mängis, vaid ka kodukülas Varstus, kus sõbrad käisid Riho juures pilli mängimas. „Viina võeti pitsikaupa ning nauditi muusikat ja kõneldi meditsiinist,“ kõneleb Riho poeg, ETV ekraanilt ilmateadustaja ja uudistelugejana tuntud Ott Nool. „Niimoodi nad seal punkbändi tegid.“