Narvast pärit muusik Oleg Pissarenko: „Pole midagi imestada, et inimestel on Venemaa ja vene inimeste suhtes pime hirm.“

Aigi Viira, 5. november 2022

Kui Oleg Pissarenko, Narvas sündinud ja kasvanud muusik, 1990. aastate keskpaigas Tallinna õppima läks, oli tema eesti keele oskus leebelt öeldes kasin. „Mina tahtsin muusikat õppida,“ räägib ta. „Ega ma läinud Otsa-kooli selle mõttega, et nüüd hakkan identiteetide vahel valima.“ Eesti keele sai ta ajapikku vesiselgeks. Oli pikka aega tartlane, nüüd juba kolm aastat pealinlane. Narvat pole siiani sinnapaika jätnud. Ilma Olegita poleks ei Tartus ega Narvas džässiklubisid ning rahvusvahelist džässi- ja rütmimuusika festivali IDeeJazz.

Venekeelsest piirilinnast pärit Oleg on Ukraina juurtega mees. Olegi emapoolne vanaisa oli ukrainlane ehk hoholl. Ehkki venelased on sõja käigus andnud hohollile põlastava tähenduse, on see nimetus Olegi sõnul ajalooliselt tähendanud uhke hoiaku ja loomuga kasakaid. Olegi vanaisa juhtis nõukaajal Narvas Kreenholmi hiigelvabrikut. „Vanaisa ja vanaema õppisid Leningradis tekstiilitööstust ja pärast lõpetamist suunati nad Narva,“ teab Oleg. „Kõigepealt olid nad insenerid, ajapikku tegid Kreenholmi manufaktuuris karjääri. Lõpuks töötas ka mu ema samas vabrikus, oli personaliosakonna juhataja. Võttis inimesi tööle. Mina mäletan aga seda aega, kui juba suurem olin, mil algas massiline koondamine. See kõik käis minu ema kabinetist läbi.“ Sel ajal anti hiigelvabrikust hundipasse sadade kaupa. Pole ka ime – kõige parematel aegadel rassis Kreenholmis üle 8000 töötaja.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?