Juhtkiri | Need hinnalised küttepuud

Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt on Eestis metsamaad 2 325 600 hektarit ehk 51,3% maismaa pindalast. Sellest on 48,5% eraomandis ehk erametsaomanikke on umbes 113 000 ja keskmiselt on igaühel kaheksa hektarit metsa. 

Kuigi erametsakeskuse 2019. aasta uuringu kohaselt tegi viimase kümne aasta jooksul oma metsas töid 85% metsaomanikest, siis on omanikke, kes pole aastaid oma metsa vaatamas käinud. Selliste metsaomanike tarbeks on loodud isegi Eesti kaugmetsaomanike liit, kes aitab metsas toimetada. Sama uuringu kohaselt on metsast tulu teeninud 70% omanikest, enamik neist on teinud endale küttepuid või müünud puitu. Õnnelikud on ahjuomanikud, kellel on oma mets. Tänavune küttepuude hinnatõus on röögatu – kui aasta tagasi maksis lepahalu ruumimeeter 40–45 eurot, siis praegu tuleb Harjumaal toore lepa ruumimeetri eest välja käia 120–130 eurot, kuiva eest 190 eurot. 

Hinnatõus pole märkamata jäänud ka sulidele. Metsavarguste kuldaeg oli 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, kuid õigusruumi ja järelevalve arenedes muutus metsa varastamine üha keerulisemaks. Aastaid oli puidu hind ka nii madal, et ei tasunud metsavargusega seotud riske ära. Aga nagu viidatud, siis puidu hind on oluliselt tõusnud ja viimastel kuudel on politseile laekunud mõnikümmend teadet metsa- ja küttematerjali vargustest. Eriti mugav on puitu varastada metsas olevatelt laoplatsidelt, kuid Poola numbrimärgiga veokijuht lasi eriti nahaalselt auto puidugraanuleid täis laadida ja lahkus. Hiljem selgus, et tegu ei olnud tellimuse teinud Poola ettevõtte veoautoga. Küte on hinnas ja ilmatarkade sõnul näitavad mitmed loodusmärgid, et tulemas on külm talv.