Tarmo Jüristo | Aus rahva arvamus või rämpsinformatsioon?
Valimistest lahutab meid veel napp neli kuud ning sellega seoses hakkab erinevate poliitikute ja kommentaatorite poolt aina sagedamini olema kuulda kindlas kõneviisis väiteid selle kohta, mida „rahvas“ ühest või teisest asjast arvab — või siis koguni soovib ja vajab. Sellistesse väljaütlemistesse on sageli põhjust mõningase skepsisega suhtuda, kuid nende väidete kontrollimine ei pruugi alati lihtne olla. Kõige lihtsamaks mooduseks on siin kahtlemata nende võrdlemine meie isiklike arvamuste ning tõekspidamistega. Selle meetodi nõrgaks küljeks on aga vältimatu tõdemus, et ilmselt on meil kõigil lihtne leida näiteid asjadest ja olukordadest, kus meid ümbritsevate inimeste seisukohad meie omadega ei kattu.
Järgmiseks võimaluseks olekski siis lähtuda sellest, mida arvavad mingist asjast inimesed, keda me teame ja tunneme — või kellega me mingil muul moel piisavalt lähedalt kokku puutume, et nende hoiakuid vähemalt aimata. See on kahtlemata samm õiges suunas, kuid enamjaolt jääb ka sellest väheks. Ükskõik kui kirju tutvusringkond meil kellelgi ka enda arvates ei oleks, on sellesse kuuluvad inimesed reeglina siiski nii omavahel kui ka meie endaga märksa sarnasemad, kui meile võib tunduda. Ka siis, kui me oma tuttavate, sugulaste, sõprade või töökaaslastega paljudes asjades eri meelt oleme, seovad meid nendega ühised minevikud, sarnased harjumused, jagatud kogemused ning veel lugematu hulk nähtamatuid niite, mida me endale tavaelus kunagi ei teadvustagi.