ÕL ARHIIV | Väino Uibo: „Olen mõelnud, et enne ei tahaks siitilmast lahkuda, kui näeks selle tõpra lõppu.“

„Minu eas ei saa tervis tiksuda kui kellavärk, aga ei hakka ma siin oma muresid rahva ette tooma. Kui selles vanuses poleks küljes ühtegi viga, peaksid surnud olema,“ kissitab eluaeg huumorist lugu pidanud Väino Uibo kavalalt silmi, vastates sissejuhatavale viisakusküsimusele, kuidas hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud teatrimees uue kümnendi lävel ennast ka tunneb.

„Mul on poodi siit vaid paarsada meetrit, aga hetkel käin ka seal autoga, sest selg annab endast natuke tunda,“ juhatab ta seda öeldes külalised oma Kuressaares Smuuli tänaval asuva korrusmaja kolmetoalises korteris suurde tuppa, kus on kaetud kohvilaud. Abikaasa Anu on parasjagu komandeeringus Tallinnas.

Väino linnakorter asub kolmandal korrusel. „See trepiasi on väga kummaline. Tulen üles ja mõtlen, et kui ma elaks neljandal korrusel, siis sinna ma küll ei jõuaks. Et see kolmas korrus on viimase vindi peal. Samas teinekord panen kaks astet korraga.