MÄRKMEID LÕPUHEITLUSEST | Keskerakonna kodusõja otsustas võitja viimane ergutus enne lahingut: „Igaühest võib saada keegi!“

Keskerakonna kongress toimub Paides. Hommikupoolikul korraldab politsei linna lähistel puhumisreidi. Kell 10.34 ehk pool tundi enne kongressi algust polnud politsei ühtegi tuntud keskerakondlast roolist eemaldanud.

Paide linna sisenemisel pimestab autojuhte Keskerakonna ninasarvikust maskott, kes vehib linnapiiril Mihhail Kõlvarti elusuuruses pappkujuga. Paarsada meetrit eemal püüavad autojuhtide tähelepanu kaks kesknoort. Nad hoiavad käes plakateid, ühele neist on kribatud üleskutse: „Mihkel Undrest [Mihhail Kõlvarti toetaja] juhatusse.“

Keskerakonna kongress toimub Paide spordihallis. Samas kohas sai Jüri Ratas 2016. aastal erakonna juhtohjad, tõugates troonilt Edgar Savisaare ning edestades suurimat konkurenti Yana Toomi. Ratase poolt hääletas toona 654 delegaati, Toomi poolt 348.

Spordihalli välisuksel tervitab Ratas saabujaid ja külalisi peremehelikult suurejooneliselt: „Tere tulemast Paide!“ Spordihalli fuajees on platsis esimeheks pürgiv Mihhail Kõlvart, kes tervitab saabujaid samuti käepigistusega, ent vaikides. Esimesed sõnad peavad lausuma saabujad: „Jõudu!“ Aga ka sellest ei pruugi piisata, et Kõlvart midagi naeratava suuga vastaks.

Kongressile on kogunenud rahvast uhkelt palju. Ürituse stardipaugu eel on kõige popim ruum WC, mille järjekorras fuajees seisab poolsada inimest.

Kongress ise toimub spordihalli avaras ja suures saalis. Sinna pääsemiseks tuleb sammuda treppidest alla. Väärika erakonnana kuulub Keskerakonda ka väärikas eas liikmeid, kellele järsud trepid pole sugugi kerge sooritus, seda enam et teekonna esimesel poolel puudub käepide. „Kukkuda ei ole vaja,“ julgustatakse ühte vanurit, kes trepil külg ees, samm-sammult liigub.

Juhtmõte „Kukkuda ei ole vaja“ pole kongressi sõnakõlks. Partei luureinfo järgi on Kiik ja Kõlvart kongressi eel sisuliselt viigis – üksainus hääl võib esimehe otsustada.

Kongressi eel käib saabujate ehk delegaatide töötlemine täistuuridel. Rohelise triiksärgi tõttu arvatakse ekslikult, et Õhtulehe ajakirjanik on samuti parteilane, ning talle räägitakse mesimagusalt, kuidas Kõlvart peaks juhtima erakonda. Üks keskerakondlane räägib tulenevalt oma poliitilisest ametikohast kohalikus omavalitsuses, kuidas Kõlvart on hooliv, süsteemne ja kaalutlev. Juhtmõttena jääb kõlama, et Kõlvart ei luba palju, pigem vähe, aga see-eest seda, mida on võimalik ellu viia. Ratas esindab teist koolkonda: kokku lubatakse kõik pudrumäed ning päeva lõpuks ei jää neist midagi alles. See näiteks on põhjus, miks Tartu poliitik Jaan Toots on praegu Kõlvarti leeris, mitte Ratase, kes ta erakonda 2019. aastal tõi. Juttude järgi lubas Ratas Tootsile ministriportfelli. „Arvad, et selline mees [Toots] ei solvu?“ selgitab üks Tallinna keskerakondlane.

Ratase leeris ollakse pahased nende peale, kes otsustasid loobuda riigikogu valimistest ning on nüüd tulised Kõlvarti pooldajad. Viimastel valimistel Keskerakonnal teatavasti nappis raha ning Venemaa agressioonisõjast tingitud üleüldine tuul ei puhunud samuti soodsalt. Sellises olukorras oleks kasu olnud igast vähegi tuntud keskerakondlasest ja tema nimest. Leeri pahameel on suunataud muuhulgas Heimar Lengi ja Marika Tuus-Lauli pihta. Seejuures ei jäänud Kiige leeris märkamata, et Laul oli Paides mõjutustööd tegemas juba hommiku vara, kui kongressi alguseni oli veel tunde ja tunde.

Kongressil on Kõlvarti reklaamtekstid klassikaliselt opositsioonilised: vaja on muutust, eriti pärast möödunud riigikogu valimiste tõsist kaotust. Kõlvarti tekstis on rõhutatud, et juhid vastutavad. Tallinna linnapea juhtimisel võtaks Keskerakond eesmärgiks jõuda uuesti võimule. Kuidas seda saavutada? Selleks pakutakse lihtsat vastust: tuleb teha pidevat ja tõhusat tööd.

Kõlvarti brošüüris on eraldi väike nupp sellest, kuidas Kõlvarti juured on pärit Pärnumaalt – ikkagi Eesti mees. Muuseas tuuakse välja, kuidas Kõlvarti vanaisa Nikolai hoidis pikalt enda käes hoiul Eesti Vabadussõjas langenud mälestussamba bareljeefi. Sammas lasti õhku 1945 ning Eesti taasiseseisvumisel annetas Nikolai bareljeefi samba taastamiseks.

Tanel Kiik teatab oma reklaamtekstis, et kandideerib esimeheks, sest tal on energiat, kogemusi ja ideid. Kiik meenutab, et partei on välja kasvanud Rahvarinde liikumisest ning seisnud aastakümneid väärtuste eest nagu õiglus, solidaarsus ja vabadus.

Oma esimehe kandideerimiskõnes Kiik justkui kopeerib Ratase stiili. Tähtsad on eakad, solidaarsus, tervishoid ja jätkuvalt tuleb olla sild äärmuste vahel. Eraldi äramärkimist saab jätkuvalt mälestus sellest, et partei kasvas välja Rahvarindest. Ratase stiili vähemalt osaliselt matkimine on taotluslik, sest kokkuvõttes esindab Kiik Ratase käekirja: laias laastus võiks jätkata käidud rada.

Progressiivse noorena toob Kiik kõnes välja, et pole rahul olukorraga, kus partei juhtkonnast moodustavad rohkem kui pooled mehed, kuigi naised kannavad erakonda suuremal määral.

Kiige leeris on näha kokkuhoidvat meeskonda. Keset Kiige kõnet naaseb kuskilt Ratas. Enne kui ta saalis oma esirea kohale istub, saavad kõik meeskonnamängijad plaksu, nagu korvpallis, kui mängija pingile puhkama tuleb.

Kõne lõpus, kui on aeg tutvustada enda juhatust, ütleb Lasnamäelt pärit Kiik esimesena Maria Jufereva-Skuratovski nime. Poliitringkondades on ta endale saanud hüüdnime Lasnamäe kuninganna, sest ehitas end linnaosavanemana samanimelises piirkonnas üles.

Kiik saab publikult enda esinemise hindeks koolipoisiliku kolme plussiga: rahvas aplodeerib ja kõlab ka joovastavaid võiduhüüdeid, kuid arvestades rahvamassi, oleks kõik saanud olla kordades valjem. Kohvi ja koogi kõrval võrdlevad parteisõdurid hiljem Kiike kadunud imelapse Sven Miksriga, kes nüüd toimetab sotsiaaldemokraatide ridades.

Kõlvart valis oma etteastes vastandumise. Ta loobub ettekirjutatud programmilisest kõnest ja räägib peast, suheldes publikuga otse ja familiaarselt. Tema esinemine on täis energiat ja emotsiooni, see sisaldab suuresti kõike muud kui programmi. Seades iseennast ja enda isiksust kõne keskpunkti, rullub lahti efektne nutulaul, kuidas ta pole justkui piisavalt eestlane, et parteid juhtida. Kõlvart pöörab kogu Kiige leeri sõjataktika – Keskerakonnast saab Kõlvartiga venelaste partei – nende endi vastu. Kõlvart kehastabki keskmist keskerakondlast, kes pole kasvanud üles hõbelusikas suus, ta on keskerakonnas, sest see on partei, kus kõigil on võimalus lõhkuda klaaslagesid: „Igaühest võib saada keegi – see on Keskerakonna mõte!“

Publiku vastukaja on Kõlvarti puhul võimsam. Kiige leer küll ütleb, et kisa tegid rohkem kesknoored, kes kuuluvad Kõlvarti meeskonda, kuid kõne osas nad tunnistavad lüüasaamist. Nüüd saab põhiküsimuseks see, kui paljusid kõned mõjutasid? Kostub, et 50–70 häält võib ujuda. Konservatiivne arvamus on, et lõppkokkuvõttes mõjutavad kõned väheseid – kõik, kes on kongressile tulnud, on otsuse juba (peas) teinud.

Kongressil on raske saada vastust küsimusele, mida hakkaks Kõlvart juhina tegema. Jutt ei lähe kaugemale sellest, et Kõlvart on pannud enda jaoks kõik mängu – eesmärk on taastada 2025. aastal ainuvõim Tallinnas.

Nii Kiige kui ka Kõlvarti leerist kuuleb juttu, kuidas Kõlvartist ei saa kunagi peaministrit. Parimal juhul võib tast saada mõne pehmema ministeeriumi juht, kus ei ole tingimata vaja NATO saladuste luba. See, miks ta seda ei saa, on juba käesoleval nädalal meediatarbijatele igast kanalist vastu paistnud: ebaterved kokkupuuted idanaabriga.

Kord oli aeg, mil Eesti jalgpallikoondise treeneriks oli Magnus Pehrsson, kes oli sildtreener Martin Reimi ametiajale. Sarnast lähenemist näeksid osad keskerakondlased ka erakonna puhul: ei Kiik ega Kõlvart pole lahendus sisetülidele ja suhete lappimisele. Juhtohjad oleks võinud ajutiselt võtta hoopis Jaak Aab.

Kohvinurgas kostub eaka meesparteilase sõnavõtt, et võidab, kes võidab, aga edasi tuleb minna ühe mütsi all. Kui keegi vehib veel edasi rusikatega, siis saab see eakas meesparteilane juba kurjaks!

Kui häältelugemise lõpuni jääb ametliku kava järgi kümme minutit, leidub ka Kiige leerist juba inimesi, kes näevad-kuulevad, et Kõlvarti kõne võis otsustada võitja. Pakutakse, et Kõlvart võidab, aga juhatus on rohkem Kiige nägu, sest Kõlvarti tagatoa kandidaatide seas ei ole niivõrd palju suuri ja relevantseid nimesid.

Õhtul poole kaheksa aeg saab selgeks erakonna uus juhatus. Märgid soosivad Kõlvarti leeri, kes saab juhtkonnas rohkem toole. Kas see on märk ka esimehe võitluse osas, kuid leer võtab seda juba võiduna. Ajal, mil kõigi silme ees avatakse juhivalimiste kast ja hakatakse hääli kokku lugema, õnnitlevad Kõlvarti meeskonna liikme teineteist. Ratas ja Kiik istuvad seevastu süvenenult saalis oma toolil ja uudistavad parimal juhul nutitelefonis.

Juhatusse pääses (vastavalt populaarsusele) Jüri Ratas, Jaak Aab, Lauri Laats, Taavi Aas, Vadim Belobrovtsev, Vladimir Svet, Yana Toom, Jaan Toots, Andrei Korobeinik, Marika Tuus-Laul, Jaanus Karilaid, Maria Jufereva-Skuratovski, Andre Hanimägi ja Mihkel Undrest. Erakonna juhatusse kuuluvad veel kongressil valitud esimees, erakonna volikogu esimees ehk Tõnis Mölder (Kiige leer), Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees (Kiik) ja erakonna noortekogu esimees ehk Valentina Bortnovski (Kõlvarti leer).

Esimeeste valimisvoorus tunnistati Kõlvart joviaalsete hõigetega võitjaks kohe, kui sai selgeks, et Kiik kogus 489 poolthäält. Kongressil oli kohal üle tuhande inimese, seejuures 1046 käis reaalselt valimas. Kõlvart kogus 543 häält ja rahvas Paide spordihallis juubeldab. Kehtetuid sedeleid oli 14.