„KÕIK JUHTUS NII KIIRESTI!“ Maavärinast räsitud marokolased peavad võitlema jahenevate ööde ja raskete valikutega

Reede õhtul tabas Marokot maavärin magnituudiga 6.8 – seni tugevaim, mida tolles Loode-Aafrika riigis kunagi tuvastatud. Kuigi hukkunud on pea 2500 inimest, pole päästetööd ega kodutuks jäänud marokolaste kannatused veel lõppenud. Eriti ärev on olukord Atlase mägedes asuvates külades, kuhu on keeruline abi saata.

Maroko seni ohvriterohkeim maavärin toimus 63 aastat tagasi üsna samas piirkonnas. Nimelt oli 1960. aasta Agadiri maavärin praegusest nõrgem – magnituudiga 5.8, ent sellele vaatamata märksa surmavam. Toona hukkus lausa kolmandik Agadiri elanikest ehk umbes 15 000 inimest. Siiski pole Maroko lääneosa sugugi riigi kõige „värinaaltim“ piirkond ning ka tänavused tõuked tulid mõnevõrra üllatusena.

Suurem osa Maroko maavärinatest toimub riigi põhjaosas – seismiliselt aktiivse Euraasia ja Aafrika laamade piiriala läheduses. Just seal leidiski aset eelmine suurem ehk 2004. aasta Al Hoceima maavärin. Kuigi tegemist oli tugeva värinaga (magnituudiga 6.3), hukkus toona umbes 630 inimest ehk kordades vähem kui tänavu. Praeguseks on Marrakechi maavärina hukkunute arv kerkinud juba sisuliselt 2500ni. Selge on aga see, et iga järgneva tunniga väheneb võimalus leida rusude alt pääsenuid, mistõttu kasvab ohvrite arv lähipäevil ilmselt veel jõudsalt.