„On müüt, et Montessori pedagoogika puhul on tegu vabakasvatusega ja lapsed teevad, mis tahavad.“

„Pärsime lapse iseseisvust natuke sellega, et teeme talle asjad liiga keeruliseks,” räägib kolme lapse ema Krisli Lilium-Lepvalts podcast'is „Beebipalavik“. Krisli on Eesti Montessori Ühingu juhatuse liige ja kirglik Montessori pedagoogika viljeleja. Ta räägib, kuidas aitab Montessori pedagoogika last iseseisvamaks kasvatada ning mis imeloom see õieti on.

„Hästi oluline on see, kuidas last näeme, temaga suhtleme, temasse suhtume ja aitame luua keskkonda, mis toetab last. Me ei pea lapse eest asju ära tegema, aga loome lapsele keskkonna, kus ta saaks olla iseseisev,“ ütleb Krisli. „Lapsel on sünnist saati sisemine põlemine saada iseseisvaks ja tal on selleks vaja natuke tuge, abi ja toetust, aga mitte ära tegemist.“ Nii võibki öelda, et Montessori pedagoogika keskendub lapse iseseisvaks õpetamisele, andmaks võimaluse tema potentsiaalil avalduda ja õige puhkeda.

Pedagoogika loojaks on Itaalia esimene naisarst ja pedagoog Maria Montessori, kes asus esialgu tööle puudega lastega. „Ta vaatles lapsi ja märkas, et kõik läbivad arengus teatud ühtmoodi etapid, lihtsalt võib-olla erineval ajal. Oluline on neid toetada ja selleks vastavaid vahendeid pakkuda – kui lapse keha vajab mingi väikese eseme kuhugi pistmist, saab vanem mõelda, millise mänguasja abil saaks oma keha vajadusi rahuldada ilma, et teeks meile mittesobivat tegevust.“ Kui Maria Montessori nägi, kui häid tulemusi toob puudega lastega tegelemine, hakkas ta mõtlema, kui head võiksid veel olla tavaliste laste tulemused. „Maria sai kiirelt tuntuks, reisis ringi, pidas loenguid ja tema pedagoogika levis üle maailma.“