Armastatud ja vihatud mugul – supervili kaalikas

Raske on leida kedagi, keda kaalikas ükskõikseks jätaks. Kaalikasse suhtumine jaguneb suuresti kaheks – teda kas armastatakse või vihatakse. Osa inimesi ei taha võtta kaalikat suu sissegi, teised jälle peavad seda suurepäraseks juurviljaks. Viimastel on täiesti õigus, kaalikas on lisaks sellele, et annab mõnusa maitse paljudes roogades, ka vägagi tervislik valik. Seepärast tasub temaga sõbraks saada.

Kaalikas oli Eestis hinnatud juba õige ammusest ajast. Talvisel ja kevadisel ajal sai sellest olulise C-vitamiini annuse. Kartuli saabumisega tema tähtsus vähenes, kuid oluliseks viljaks jäi ikkagi.

Kaalikaroogade nimekiri on päris pikk – toorsalatitest kuni küpsetisteni välja, hautistest, vormiroogadest ja suppidest rääkimata. Kaalikal on pisut magus ja veidi mõrkjas maitse. Viimase saab mugul väävlit sisaldavast sinepiõlist. Mida rohkem sinepiõlisid viljas on, seda krehvtisemat mekki ta sööjale pakub. Termilise töötluse käigus sinepiõlid kas lenduvad või lagunevad ning kaalika maitses pääseb esile pigem magus, mis on tingitud suhkrute sisaldusest.