Luule Žavornokiga aastakümneid suhelnud Piret Tali: ta oli terane, ärgas ja täpse sõnaga kuni lõpuni

Viimasel kohtumisel me filmidest, kinost ega lastest ei rääkinud, pigem üksindusest. Aga ta oli terane, ärgas ja täpse sõnaga kuni lõpuni. Ainult nimekiri, kellele helistada, oli tema telefonis lühikeseks jäänud.

Umbes siis, kui mina 70ndatel sündisin, tuli Siberist tagasi minu sugulane Hilda Rebane (Haas). Kui ta Pärnust 14. juunil 1941 värske abielunaisena ära viidi, sattus ta moodsa noore juuratudengina ühte küüdirongi 8aastase Luule Pavelsoni (tulevane Žavoronok – eesti keeles lõoke) ja tema ema Hildaga. „Ta kandis mind suisa kätel,“ ütles Luule.

Luule vabadussõjas käinud isale Voldemarile, kes oli emast 16 aastat vanem, kuulus Pärnumaal „Bussiliinid Pass, Pavelson ja Kiideman“ ja ta küüditati perest eraldi. Luule sai teel Siberisse ajukelmepõletiku ja jäi emast Novosibirskisse maha. Kirurg Tšebotarjov opereeris teda ja võttis oma perre elama. Muidu oleks Luule maine tee seal või mõnes vene lastekodus ka lõppenud. „Sellest operatsioonist tuleb 1 % inimesi terve mõistusega välja,“ ütles Luule mulle.