Arnold Rüütel oleks võinud olla tippteadlane, kui ta poleks läinud poliitikasse

Arnold Rüütel oli eeskätt tuntud nõukaaegse kõrge partei- ja riigifunktsionäärina ning Eesti vabariigi kolmanda presidendina, kuid tegelikult oli ta ka teadusemees, kelle uurimise lemmikobjektideks olid lehmad ja piimakarjad. Eesti põllumajanduse arenguprobleemid olid Rüütlile üheks kõige olulisemaks teemaks kuni elu lõpuni. Peamiselt otsis ta lahendusi efektiivseks piimatootmiseks. Lõpuks kaitses ta kaht väitekirja ning temast sai põllumajandusteaduste doktor.

Juba lapsena kättpidi sõnnikus

1928. aastal Laimjala vallas Saaremaal sündinud Arnold Rüütel puutus maatööde ja põllumajandusega kokku juba väikse poisina. „Juba viie-kuueaastaselt harisime koos õega aeda, et kasvatada kapsast, porgandit ja teisi köögivilju,“ rääkis Rüütel ühes intervjuus. „Me aitasime pühkida ka külatänava meie maja ees olevat osa, hoolitsesime koduõue korrasoleku eest. Päris tõsist maatööd sai hakata tegema juba seitsme-kaheksa-aastaselt, kahe hobusega kündma, samuti tegema kõiki teisi põllutöid.“ Samuti on ta meenutanud, et väikeste laste kohustuseks oli lehmakookide koristamine külateedelt.