FILMIARVUSTUS | Kauaoodatud „Vari“ jõudis kinodesse. Mis on sellel filmil pistmist Juhan Liiviga?

Vaevalt, et vastne põnevik „Vari“ on seepärast alla 12aastastele keelatud, et ses linateoses Andres Mähari (Opmann) seksilustist võbisevat tagumikku demonstreeritakse. Pigem ikka seetõttu, et noor vaataja veriseid ja kanepiköieseid tapastseene ei näeks. Otsapidi on kahjugi, sest kui varateismelised kinotuppa lubataks, saaksid nad Juhan Liivist nii mõjuva pildi, et sööstaksid tulistjalu raamatukokku kirjaniku teoseid laenutama.

Küllap loodaks noor lugeja Liivi teostest leida eest kõike seda, millega stsenarist Indrek Hargla ja režissöör Jaak Kilmi pooleteisttunnise linateosega publikut rabavad. Tumedat mõrvalugu, mustjaid kirgi ning müütilisi olendeid. „Baskerville'ide koera“ ja „Midsomeri mõrvade“ vaimus. Ent mis neile Liivi loomingust vastu vaatavad? Mesilinnud teel mesipuu poole, rinna sees helisev helin ning öö pimedusest, mis poeedi sülle võtab. Tõsi, et ka filmis kõlab jupikaupa sedasama Liivi luulet, siis loob see noorele publikule suisa uue ja märksa mõrkjama taustsüsteemi ning sellest võib lugemisel kasugi olla. Nii et lastagu aga varatiinerid kinno, saavad Liiviga enne põhikooli 8. klassi kirjandustunde tuttavaks. Mine tea, ehk sõbrakski.