USA poliitika vaatleja Lauri Tankler: „See oli kontrollitud plahvatus.“

Kadri Kuulpak, 8. jaanuar 2021

USA poliitika vaatleja Lauri Tankler ütleb, et kolmapäeval Washingtonis toimunu näitab, et kui palju ühes demokraatlikus ühiskonnas ka ei üritataks valimiste süsteemi arusaadavaks, läbipaistvaks ja selgeks teha, ei veena see kodanikke, kel on kinnisidee, et neile tehakse pidevalt liiga ja nende hääl ei loe.

„Inimesed, kes on viidud äärmuseni, teevad äärmuslikke asju. Kui plahvatusohtlikusse segusse visata üks tikk, siis see ka plahvatab,“ ütleb Tankler, kuid möönab, et eilne plahvatus oli siiski küllaltki kontrollitud.

President Donald Trump, kelle toetajad tungisid Kapitooliumi, kutsus inimesi üles küll koju minema, kuid samal ajal kordas, et valimistel toimus pettus. „Sõnadel on jõud ja kel on olemas platvorm ja kuulajaskond oma sõnumi levitamiseks, peaks hästi valima, mida öelda.“

Tankler ei nimetaks siiski kolmapäeval USAs Washingtonis toimunut riigipöördekatseks. See on olukorra kirjeldamiseks liiga karm sõna. „Ei olnud nii, et praegune või järgmine president oleks pantvangi võetud ja kindralid isepäi tegutsema asunud,“ ütleb Tankler.

„Juhtus see, et nad [Trumpi toetajad] said Kapitooliumisse sisse ja tulid sealt välja, pärast mida jätkus demokraatlik protsess – senaatorid ja esindajatekoja liikmed lõpetasid protseduuri ära, sertifitseerisid valimistulemusi ja 20. jaanuarist on president Joe Biden.“

Lauri Tankler (Priit Simson / Ekspress Meedia)

Niisiis on Tankleri sõnul tegemist protestiaktsiooniga, mis muutus vägivaldseks märatsemiseks eesmärgiga häirida demokraatiat ja USA valimisi. Selle üle, et Kapitooliumisse küllaltki kerge vaevaga sisse pääseti, pole Tankleri sõnul mõtet imestada. Kapitoolium on rahvaesindajate koht ja kui poleks pandeemiat, saaksid ka ette registreerunud turistid seal vabalt ringi käia.

Pingete maha võtmise eest annaks Tankler politseitööle kõrge hinnangu. „Pilt, mis [meedias] avanes, näitas, et nende inimestega on võimalik rääkida ja nad rahulikult välja suunata.“ Vahepeal anti Tankleri sõnul hinnanguid, et sündmused võivad areneda relvakonfliktiks, kuni selleni, et puhkeb kodusõda. Kuid seda ei juhtunud.

Aga miks ikkagi veekahureid, kummikuule ja pipragaasi mässajate peal kohe käiku ei lastud? „Washingtonis on kolm või neli politseivõimu, kes kõik alluvad erinevale inimesele. Seal on politseijõud, mis alluvad linnapeale; Kapitooliumil on Kapitooliumi politsei, mis allub otse senatile ja kongressile; siis on veel secret service (inglise k – salateenistus), mis allub sisejulgeoleku ministeeriumile, ja mis turvab Valget Maja.“ Seega pole Trumpil võimu Washingtoni politsei üle. 

Trump väitis ka eilse mässu ajal, et valimised olid võltsitud ja nende tulemusi ei saa usaldada. Tankleri sõnul tuleb tähele panna, et sama juttu rääkisid hoolimata märulist ka Trumpile lojaalsed seadusandjad, senaatorid ja esindajatekoja liikmed, kellest mõni üritas viimase hetkeni ümber lükata USA valijate tahet. „See näitab, et Trumpi mõtteviisil on ikkagi palju jälgijaid ja need inimesed ei lepigi valimistulemusega.“

Protesti Bideni presidendiks kuulutamise vastu ennustasid mitmed analüütikud. „Kõigest sellest oldi varem räägitud ja muretsetud, et tulevad rahutused ja võib-olla isegi relvastatud vastasseis Washingtoni tänavatel,“ räägib Tankler.

Ent kuna midagi sellist pole Ühendriikide ajaloos varem aset leidnud, ehmatas toimunu ameeriklasi, sh Trumpi enda toetajaid kongressis.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?