Marianne Mikko | Kui valitseb naine

Neid ridu kirjutan hetkel, kui Eesti Vabariigi valitsus andis riigikogu ees ametivande. Üksteise järel kinnitavad ministrid oma allkirjaga teenida jäägitult Eestit, jäädes ausaks oma südametunnistuse ees. Naisi ja mehi peaaegu pooleks. Kõik kannavad näo ees maski, mis ainult lubab oletada inimeste näoilmet. Reformierakonna liider Kaja Kallas peaministrina on esimest korda meie ajaloos naine. Tema nägu me näeme. See särab. Naispeaministrist õhkub rahulolu nagu ka kindlustunnet. 

Samal ajal on mu lugemislaual vaimu virgutamiseks Virginia Woolfi esseed, teiste hulgas kõikidele naiste õigustest huvitatud inimestele tuttav sajandivanune „Oma tuba“. Mõtlen, mis on teistmoodi võrreldes olukorraga sada aastat tagasi. Päris palju. Hariduse andmine naistele. Nii jäi Virginia Woolfile erinevalt oma vendadest Cambridge’i ülikooli uks isa tahtmatuse tõttu tütardele kõrgharidust anda kinni. Oxfordi kolledžid olid naistele 101 aastat tagasi ametlikult suletud kuni selleni, et raamatukogussegi pääses vaid koos meesüliõpilasega. 21.sajandil on ülikooliharidus kättesaadav naistele Eestis nagu üle maailma.