„JÄÄKDOOS“ ARSTI TUTTAVALE?! Tervishoiujuht: parem süstitud vaktsiin kui raisatud

Kadri Kuulpak, 3. veebruar 2021

„Nii palju on selles loos piinlikku ja arusaamatut, vassimise järele lõhnavat,“ kirjutab lehelugeja, keda pahandab, et koroonavaktsineerimise esimestel päevadel tuli perearstidele ühest viaalist viie doosi asemel kuue saamine nii ootamatult, et süstima kutsuti tuttavaid ja pereliikmeid. Vastasel juhul võinuks väärtuslik kraam raisku minna. Miks algas kaitsepookimine nõnda rabedalt?

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et manustatud vaktsiinidoos on igal juhul parem, kui ära visatud vaktsiinidoos. Üksikud juhtumid, kus teatud isikute vaktsineerimise järjekord on tekitanud küsimusi, ei mõjuta tema sõnul üldise vaktsineerimiskava ellu viimist. 

Paraku puudub võimalus kontrollida, kes konkreetselt said just kuuenda ehk „jääkdoosi“. Tervise infosüsteemi edastataval teatisel vaktsineerimise kohta pole nimelt märget, kas tegu oli esimese, teise või kuuenda doosiga viaalist.

Kas aga need, kes said esimese süsti väljaspool järjekorda kuuendast doosist, võtavad nüüd vajaliku teise vaktsiinisüsti neilt, kel näidustus? Sisuliselt: jah. Paluste vastab, et kuna lõppeesmärk on kõikide soovijate vaktsineerimine, tuleks iga alustatud vaktsineerimiskuur lõpule viia. 

Õhtulehe lugele jääb aga mulje, et osadel arstidel on olnud väga mugav oma tuttavaid vaktsineerida ja ajada kõik „ootamatult“ teatavaks saanud lisadoosi kaela. „No ei tundu see asi aus. Mu ema on nõrkade kopsudega õpetaja ja talle tundub väga ebaõiglane, kuidas esiteks sunnitakse õpetajaid kontaktõppes viiruseohuga iga päev silmitsi seisma ja teiseks ei lubata neile vaktsineerimist enne suve,“ kirjutab lugeja. Ta küsib: miks ei olnud arstidel varunimekirju detsembri lõpus, et ootamatu ülejäägi korral vaktsineerima kutsuda näidustusega inimene?

Vaktsineerijail tuli teha varunimekiri

Paluste vastab, et tervishoiuasutustele anti suunis mõelda varunimekirjadele inimestest, keda on võimalik kiirelt kutsuda, juhul kui mõni vaktsineeritav jääb tulemata ja tekib oht vaktsiinidoosi kasutamata jäämiseks. Nende seas võis olla ka riskirühma või hilisematesse sihtrühmadesse kuuluvaid inimesi. Samas alustati jaanuari teisel nädalal paralleelselt tervishoiuasutustega vaktsineerimist ka hooldekodudes.

„Algselt oli teada, et inimestele tuleb broneerida vakstineerimise aegu Pfizer/BioNTech vaktsiini puhul viiekaupa, võttes arvesse, et ühest viaalist on võimalik saada viis doosi vaktsiini ja juba lahustatud viaal tuleb ära kasutada loetud tundide jooksul. Hiljem, kui oli selge, et ühest Pfizer/BionTechi vaktsiini viaalist saab kuus doosi, anti vaktsineerijatele samasugune suunis,“ ütleb Paluste. Tema sõnul oli algusest peale rõhutatud, et vaktsineerimine tuleb korraldada nii, et vaktsiini kadu oleks võimalikult väike.

Eesti Covid-19 vaktsineerimise plaan näeb ette esmajärjekorras vaktsineerimist muu hulgas tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele ning riskirühmadele, sh kõik üle 70aastased ja teatud diagnoosidega inimesed. 

Asjaolu, et viaalist saab lisadoosi, selgus paari nädala jooksul. „Samas reeglid kehtisid ja kehtivad ühtviisi kõigile doosidele, sõltumata sellest, mitmenda doosiga viaalist on tegu,“ nendib Paluste.

Välismaal teati kuuendast doosist 

Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu tegi detsembri keskel ettepanekud korruptsiooniohtlike olukordade vältimiseks. Nõiukogu leidis, et muuhulgas oleks vajalik juhendmaterjal vaktsineerimise protsessi dokumenteerimiseks selliselt, et tagantjärele oleks võimalik kontrollida vaktsineerimise aluseid. 

Kas nõukogu võeti kuulda ja tagantjärele saab vaktsineerimise põhjendust kontrollida? Paluste ütleb, et kõik tehtud vaktsineerimised dokumenteeritakse ja edatatakse tervise infosüsteemi. Inimese kuulumist riskirühma saab hinnata tema ravi- või perearst. „Loomulikult peab iga vaktsineeriv asutus ja vaktsineerija olema valmis ka tehtud valikuid põhjendama, sh avalikkuses,“ lisab Paluste.

Kui Eestis külvas kuuenda doosi kasutamine esimestel vaktsineerimispäevadel segadust, siis Ameerikas ja Inglismaal oli juba detsembri keskel teada – suured väljaanded nagu CNN ja Reuters kajastasid –, et Pfizeri viaalist saab kuus, vahel isegi seitse doosi. 

Paluste põhjendab, et vaktsineerijatele juhiste andmisel lähtuti sellel hetkel Euroopa Liidu müügiloaga avaldatud ametlikust vaktsiiniomaduste kokkuvõttest, mis nägi ette, et ühest viaalist saab võtta viis doosi.

Õhtuleht kirjutas laupäeval, et perearstid, kel polnud vaktsineerimise esimestel päevadel otseselt luba kuuendat doosi kasutada, ei soovinud vaktsiini ka raisku lasta ning süstisid ettejuhtuvaid inimesi: parasjagu visiidil käivaid patsiente, aga ka sõpru, tuttavaid ja pereliikmeid. 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?