KÄSIPUUST JA PUNASEKS | Veiko Lukmann: mina ei ole selliseid inimesi veel kohanud, kellele mõned Tallinna trepilahendused loodud on

Värskelt renoveeritud Patkuli trepid Tallinnas Stenbocki maja künnisel on andnud ainest, et taas kirjutada – ilmast, inimeste füsionoomiast, elukaarest ja neid ühendavast leiutisest nimega KÄSIPUU.

Taustaks: viimase kümne aasta jooksul olen liikumisfunktsiooni järk-järgulise halvenemise tõttu saanud hindamata kogemuse võrra rikkamaks. See on andnud vähemalt magistrikaadi väärtuses praktilisi teadmisi muu hulgas käsipuude vajalikkuse valdkonnas.

Tausta selgitamiseks meenutan, et Eestis on endiselt neli aastaaega. See tähendab, et sügisel, talvel ja kevadel esineb libedust, sest treppidele (nagu nood Patkuli omad) võib sattuda vett ja lehti, lund ja jäädki, kui temperatuur nullist allapoole kukub. On täiesti kindel, et sellised olud mõjutavad hõõrdejõudu kingatalla ja toetuspinna vahel.