Maailma parimad kündjad püüavad Rõhul oma sinilindu – ideaalset vagu

„Oi, muidugi hing sees hõiskab, kui vaatan, mida mehed on siin teinud! Ja kui veel Eesti mees künnab nii ilusasti – see on väga hea tunne!“ Nii õhkas omal ajal Helme kutsekeskkoolis põlvkondade kaupa põllumehi ette valmistanud Kalle Soover. Meest, kes on käinud ise treenerina viiel künni-MMil, tasub uskuda.

Mõeldes suurtel põllulahmakatel suurte atradega künnitöid tegevatele traktorimürakatele, võib ju arvata, et mis see kündmine ära ei ole, eriti tänapäevase tehnika juures: traktori GPS kannab ise selle eest hoolt, et vagu tuleks noolsirge ning traktoristi rolliks on vaid põllu teises otsas masina nina ringi keerata. Ent see on väga pinnapealne arusaam. Asjatundjate jaoks nagu Soover on künd – või vähemalt võistluskünd – kunst. Sellest on aru saadud ka laias maailmas ja juba üsna ammu: nii peeti esimene künni-MM juba 1953. aastal Kanadas ning tänavu, kui maailma parimad kündjad selguvad Tartu külje all Rõhul, kannab MM järjekorranumbrit 69.

Maailma kündmise katusorganisatsiooni WPO kuulub 30 liiget ja neist suurem osa ehk 25 koondist on kohal ka Eestis. Võisteldakse kahes klassis: tavaadral ja pöördadral. Esimeses, lihtsustatult öeldes üheosalisel adral võtab Rõhul mõõtu 24 ja kaheosalisel pöördadral 20 künnisportlast. Eestit on esindamas valitsevad meistrid, Priit Puuorg pöörd- ja Raido Kunila tavaadral.