Juhtkiri | Kokkuleppemenetlusega presidendiks

Õhtuleht.ee, 29. september 2016

Riigikogus visatakse optimisminoodiga, et seekordsete presidendivalimistega on nagu lotomänguga, kus tulemuseks võib tulla ka peavõit. Tõepoolest, Eesti riigil võib vedada ja paljudele meist veel üsna tundmatu Kersti Kaljulaid võib osutuda väga heaks riigipeaks. Kuid sama hea presidendi oleksime võinud saada ka juhul, kui valimiskogus poleks olnud tühje sedeleid ja riigipea oleks valitud seal kandideerinud viisiku hulgast.

Ning nii nagu osa rahvast kergitab Kaljulaiu nime kuuldes imestusest kulme, pole need inimlikud emotsioonid võõrad ka esmaspäeval jälle presidenti valima hakkavatele riigikogulastele, kes tahtsid enne otsustamist kandidaadiga näost näkku kohtuda. Et Kaljulaiu sobivuse suhtes tuleb otsus langetada tunniajase kohtumise põhjal, siis tähendab see ebavõrdset kohtlemist võrreldes selle debattide kadalipuga, mille läbisid varasemad kandidaadid terve suve mööda Eestit tuuritades. 12 viimast aastat Luksemburgis elanud Kaljulaiul nii põhjalikku ülevaadet elust väljaspool Tallinna kindlasti pole. Jääb loota tema kiirele õppimis- ja kohanemisvõimele, sest ootame ju näoga Eesti poole seisvat presidenti.

Kuid asjaolus, et vähemalt osa riigikogulasi peab riigipea suhtes otsustama vaid esmakohtumise mulje põhjal, on ju riigikogulased ise süüdi. Halb on ühe kandidaadi esitamise puhul meie tundlikku minevikku arvestades seegi, et võimaldab tõmmata paralleeli nõukogude ajal harrastatud ühe kandidaadiga hääletamistega. Ka nüüd, esmaspäeval, riigikogu mitte ei vali riigipead, vaid peab hääletama ta ametisse. Presidendi äravalimine eelmistes riigikogu voorudes või valimiskogus oleks meid sellistest ebasoovitavatest võrdlustest säästnud.

Pealegi ei tähenda ühe kandidaadi suhtes konsensusele jõudmine, et riigikogu oleks vahepeal otsekui võluväel muutunud kuidagi kompromissialtimaks ja koostöövõimelisemaks. Me ei tea veel sedagi, kas Kaljulaid esmaspäeval ikkagi hääletatakse ametisse hoolimata fraktsioonide praegusest toetusest tema kandidatuurile. Kui Kaljulaid valitakse ära, on võimalik pidada nõu, kas valimiste kord vajaks muutmist; kui aga ei valita, terendab ees suur segaduste ajajärk.  

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?