Juhtkiri | Kokkuleppemenetlusega presidendiks

Riigikogus visatakse optimisminoodiga, et seekordsete presidendivalimistega on nagu lotomänguga, kus tulemuseks võib tulla ka peavõit. Tõepoolest, Eesti riigil võib vedada ja paljudele meist veel üsna tundmatu Kersti Kaljulaid võib osutuda väga heaks riigipeaks. Kuid sama hea presidendi oleksime võinud saada ka juhul, kui valimiskogus poleks olnud tühje sedeleid ja riigipea oleks valitud seal kandideerinud viisiku hulgast.

Ning nii nagu osa rahvast kergitab Kaljulaiu nime kuuldes imestusest kulme, pole need inimlikud emotsioonid võõrad ka esmaspäeval jälle presidenti valima hakkavatele riigikogulastele, kes tahtsid enne otsustamist kandidaadiga näost näkku kohtuda. Et Kaljulaiu sobivuse suhtes tuleb otsus langetada tunniajase kohtumise põhjal, siis tähendab see ebavõrdset kohtlemist võrreldes selle debattide kadalipuga, mille läbisid varasemad kandidaadid terve suve mööda Eestit tuuritades. 12 viimast aastat Luksemburgis elanud Kaljulaiul nii põhjalikku ülevaadet elust väljaspool Tallinna kindlasti pole. Jääb loota tema kiirele õppimis- ja kohanemisvõimele, sest ootame ju näoga Eesti poole seisvat presidenti.