Haldjas: ma valmistan ja kannan fantaasiategelaste kostüüme kirega!

Sirje Rattus, Urmas Vahe, 29. september 2016

Arvutimängukangelaseks kehastunud tudengineiu esindab Eestit üleeuroopalisel rollimänguvõistlusel.

Robotlikus turvises sõdalane, ulmelise randmemonitoriga naiskauboi, noorsand, kelle vesti täiendab uuriketi asemel kõhust välja ripnev soolikas, ja nõnda edasi. Möödunud pühapäeval Tartusse AniMatsuri festivali kostüümivõistlusele kogunenud 75 osalejat on kui välja astunud mõnest arvutimängust või Jaapani joonisfilmist-koomiksist.

Nende hulgast püüab aga eriliselt kohtunike pilku haldjas rohelises, käes haruline sau. Žürii valibki just tema esindama Eestit üleeuroopalisel konkursil Londonis.

Eesti kunstiakadeemia disaini keraamika magistrant Julia Dolženkova (25), lavanimega Fleur, naeratab võidurõõmsalt, kui kohtunikud on otsuse Hugo Treffneri gümnaasiumis välja kuulutanud.

AniMatsuri cosplay-võistlusel hinnati kostüümi ja selle kvaliteeti ja ka lavalist etteastet. Nii mõnegi kostüümi puhul paistis, et välimusega on nähtud vaeva. (Aldo Luud)

Julia kehastatud haldjas on arvutimängu "Dragon Age: Inquisition" tegelane Inquisitor Lavellan. Kostüümi valmistas ta ise.

"Õmblemiseks ei läinudki eriti kaua – ehk väheke üle kuu. Ja tööpäevad ei olnud ka kaheksatunnised.

Väljamõtlemiseks kulus aega palju rohkem, veel rohkem detailide katsetusteks ja kokkusobimiseks," räägib Julia, kes ammutas inspiratsiooni Jaapani fantaasiakostüümidest.

"Läksin mõneti traditsioonilist teed – kasutasin enam-vähem samasid materjale kui jaapanlasedki. Kõige suurema rõhu panin PVC-le.

See on sama materjal, mida saab igast ehituspoest. Hea aine, mis on vastupidav ja piisavalt painduv. Teda saab lihvida, murda ja saagida-lõigata.

PVC ainus häda seisnes selles, et minu jaoks nägi ta välja liiga hea, korralik. Aitasin teda "halvemaks" ja "korratumaks" muuta akrüülvärvidega – see aitas tublisti."

Rollimängust on saanud elustiil

Julia on enda sõnul vaadanud internetis vist tuhandeid videoid, kus juttu cosplay’st ehk Jaapanist alguse saanud rollimängust, mille puhul riietavad inimesed end näiteks joonisfilmi- või arvutimängutegelaseks. Iseäranis on talle huvi pakkunud õpetused, kuidas kostüüme valmistada.

"Cosplay on mind haaranud tõesti üleni, tegelen selle alaga pühendanult juba paar-kolm aastat," tunnistab ta.

ANIMATSURI MASKOTID: Hundipoiss Sousuke ja rebasetüdruk Aki. «Minu kostüüm igal aastal küll muutub, aga saba on juba kaheksa aastat sama – igal aastal võtan enne festivali välja, pesen ja föönitan,» räägib Akiks kehastunud Piiu Pilt. (Aldo Luud)

"Loomulikult on Eestis selle ala harrastajate arv enam kui piiratud. Hoopis teine on lugu Ameerikas – samuti üsna kauges riigis Jaapanis –, kus cosplay’st on saamas täiesti omaette elustiil ja ta on sobitunud nii põlvepikkustele kui ka pensionäridele. Vägagi lugupeetud inimeste, nii naiste kui ka meeste seas. Mina ajan Eestis oma rida küll suure kirega, aga ometi tasa ning targu."

Julia ja tema haldjakostüümi ootab nüüd ees üleeuroopaline kostüümivõistlus "EuroCosplay 2016", mis toimub 29. oktoobril Londonis. Sinna kogunevadki need rollimängurid, kes on eelvoorudes välja valitud.

"Mõtlesin, et saan end pärast Tartu võistlust veidi lõdvemalt tunda. Võta näpust. Et võitnud kostüüm Londoni saada, seisab ees uskumatu bürokraatiamasinast läbipressimine, tuleb täita kohutav hulk pabereid. Parajat mõtteainet annab seegi, kuidas kahemeetrine sau ära pakkida," tõdeb ta.

Võistlejad valmistavad kostüüme mitu ööd-päeva

Jaapani popkultuuri festivali AniMatsuri peakorraldaja Kaia Jallai ütleb, et osalejad võtavad Eesti cosplay-konkurssi väga tõsiselt: "Paljud tulevadki siia magamata, kõik närvid püsti – on mitu päeva ja ööd kostüümi meisterdanud. Vahel on kogu pere lapse kostüümivalmistamisse kaasatud."

Eriti just anime- ja mangahuvilistele ehk Jaapani joonisfilmi ja koomiksi fännidele suunatud festivali korraldati tänavu kümnendat aastat ja see meelitas kohale tuhatkond inimest.

AniMatsuri külastajate hulgas on küll mõnevõrra rohkem teismelisi ja noori, kuid üritus on mõeldud siiski kogu perele.

Millest inimeste nii suur huvi Jaapani popkultuuri vastu? "See on hoopis teistsugune maailm, pisut teine reaalsus kui lääne kultuuris," põhjendab Jallai.

Tema sõnul ei ole näiteks anime lihtne ega pelgalt lastele suunatud – tavaliselt on selle sisu oluliselt mitmetahulisem kui näiteks Pixari või Disney multikates.

Peakorraldaja räägib ka, et kuna animefännide kogukond on Eestis üsna väike, on festival üks vähestest paikadest, kus sarnaste huvidega inimesed saavad üksteisega tutvuda ja teineteisele oma loomingut näidata.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?