TIPUST PÕRMU: kuhu kadusid "Evelini" ja "Eesti selgeltnägijate tuleproovi" vaatajad?

Katharina Toomemets, 29. september 2016

Alles mõni nädal tagasi murdis end vaadatavuse esikümnesse uus Evelin Ilvese jutusaade, mille esimest osa jälgis lausa 117 000 silmapaari. Pärast seda on aga eksesileedi, keda reklaamiti sügishooaja eel kui Eesti oma Oprah’t, kadunud pingereast ühes saatega nagu vits vette. Sama müstiliselt on tipust põrmu varisenud tõsielusõu "Eesti selgeltnägijate tuleproov", mis veel 2009. aastal troonis edetabelis esikohal, kuid nüüd ei pääse tabelis isegi mitte viimaseks.  

Meediaõppejõud ja teleprodutsent Jüri Pihel ütleb, et "Evelini" puhul ajas vaatajad teleri ette arvatavasti uudishimu endise presidendiproua uue ettevõtmise vastu ja selle rahuldaski juba esimene saade. "Evelin on ju üks Eesti tuntumaid naisi ja kui üks tuntumaid inimesi hakkab tegema midagi, mis on kõigile kättesaadav, on huvi väga suur." Kui aga uudishimu on rahuldatud, hakkab inimene Piheli sõnul juba rohkem valima, mida telerist vaadata. See aga ei tähendavat, et vaataja saates pettus. "Televisioonis tuleb saade ju ühel kindlal ajal, aga inimesel on nii palju valikuid – meil on üle 30 eestikeelse ja eestikeelsete subtiitritega kanali. Tõenäoliselt pole see saade, mille vaatamiseks elu seisma jääks." 

Vaatajad on selgeltnägijaist tüdinenud? 

Nõiasaate teemal ütleb Pihel, et inimestele meeldib uuesti vaadata sama tüüpi asju. "Kogu telesarjade fenomen baseerubki suuresti sellel, et inimene ei jaksa ega taha pärast tööpäeva pidevalt uusi asju vaadata. Ta ei jõua lihtsalt seda infot vastu võtta. Vaadatakse samu tuttavaid inimesi tuttavas situatsioonis, samas politseijaoskonnas ja samade isiklike suhetega." 

Kuid miks siis see reegel "Eesti selgeltnägijate tuleproovi" puhul ei kehti? Oli ju sõu avahooajal 2008. aasta septembris 215 000 vaatajaga populaarsuselt kolmas ning aasta hiljem samal kuul 227 000 jälgijaga lausa esimene. "Ka telesarjad sünnivad ja surevad," vastab Pihel. "Võib-olla on inimesed praegu selgeltnägijate saadetest tüdinenud. Olgem ausad, kanal on neid ka juba mitu aastat ekspluateerinud." 

Pihel sõnab, et kuigi praegu võib vaadatavus olla madalam, siis ei saa välistada, et kevadeks on see jälle laes. "Meie elukutse raskus on see, et teed aasta ette mingi otsuse, investeerid sinna tohutu raha, poole aasta pärast on toode valmis, aga selleks ajaks on õhus juba teised mõtted," ütleb ta, et inimeste maitse võib muutuda. 

Selgeltnägijate ja jutusaadete asemel troonivad saadete esikümnes praegu hoopis komöödiasaated ja -sarjad.

"EESTI SELGELTNÄGIJATE TULEPROOV": Huvitav, kas ekstrasensid nägid ka ise, et saade kuigi palju vaatajaid ei kogu? Kui ka nägid, siis paistab, et hoidsid selle targu enda teada. (Tiina Kõrtsini)

"Esimene trend on see, et üldine telekavaatamine on läinud vanemaks – tooni annavad pisut vanemad inimesed kui kümme aastat tagasi. Ühiskond üldse vananeb ja noortel on rohkem tegemist ja nende huvi jaguneb paljude asjade vahel." Tänapäeva vaatajad ootavad produtsendi sõnul telekanalitelt pigem heatahtlikku meelelahutust, sisutihedat arutelu ja häid dokumentaalfilme. 

Reiting oleneb ka ilmast 

Naljasaadete populaarsus sõltuvat ka maailmas toimuvast. "Kui elu läheb turvaliseks, kõik on lihtne ja tore, rahva õnnekoefitsient on väga kõrge, siis otsitakse massimeediast ja meelelahutusest rohkem närvikõdi. Kui aga elu on ümberring suhteliselt ärev, otsitakse meelelahutusest turvalisust, etteaimatavust ja nalja. Praegu polegi kõige lihtsam aeg, ootamatusi on päris palju ja Euroopas möllab terrorism." 

Samuti ütleb Pihel, et ühe nädala põhjal ei maksa saateid kohe maha kanda. "Seda viga on vahel tehtud, eriti Skandinaavia kanalitel – nemad vaatavad õhtul, et täna kukkus reiting eelmise nädalaga võrreldes 18 protsenti, järgmisel nädalal kukkus veel 8 protsenti, võtame saate eetrist maha ja paneme üldse kinni. Ka Ameerikas tehakse seda sarjadega päris sageli."

Jüri Pihel (Mati Hiis)

Teleprodutsent ütleb, et saadete vaadatavus sõltub ka ilmast. "Vahel tulevad inimesed tagasi, kui ilmad lähevad külmemaks. Kui on väga ilus ja soe õhtu – reiting kukub. Kui ilm on külm ja vastik, vihma sajab – reiting kasvab. Aga saade on ikka samasugune. Veebruari lõpupoole on reitingud oluliselt kõrgemad kui kevadel või sügisel. Seda tasub meeles pidada." 

Üldiselt hakatakse Piheli sõnul hinnanguid andma pärast neljandat-viiendat saate- või sarjaosa. "Vahel tõstetakse mõni saade üle ka teisele kellaajale ja päästetakse sellega. Vahel ongi saade lihtsalt nõrk ega pea ka parimal ajal vastu."

Olle Mirme: oluline on, et iga saade leiaks oma vaataja

Olle Mirme (Tiina Kõrtsini)

Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme ütleb, et mõne saate kadumine esikümnest on tingitud tihedast konkurentsist. "Iga nädal toob ka Kanal 2 ekraanile uusi tulijaid, samuti alustavad uute osadega meie senised menusaated." Seda, miks inimesed enam selgeltnägijate tegemiste vastu huvi ei tunne, Mirme öelda ei oska. "Kanal 2 näitas "Selgeltnägijate tuleproovi" ligi kümme aastat tagasi ja tollal saatis seda tõesti suur menu." 

Põhjus, miks inimesed aga vaatavad komöödiasarju ja -saateid või uuriva ajakirjanduse lipulaeva "Pealtnägijat" ja draamasarja "Pilvede all", on Mirme sõnul lihtne. "Järelikult kõnetavad need saated televaatajaid rohkem kui mõni teine saade. Loomulikult vajavad inimesed head meelelahutust." 

Programmidirektor rõhutab, et tuleb ka meeles pidada: ainuüksi eestikeelsed telekanalid näitavad igal nädalal sadu ja tuhandeid saateid, sarju ja filme. "Paljud neist pole mõeldudki edetabeleid vallutama ja hoopis tähtsam on, et iga saade leiaks oma vaataja. Vahel õnnestub see hoobilt, vahel tuleb aga saatele pikemalt aega anda ja vaatajate tähelepanu nimel võidelda."

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?