Riigikokku pürgijate seas on viis kriminaalkorras karistatut

Kristjan Väli; Risto Berendson, 29. jaanuar 2019

Riigikogusse kandideerivast umbes 1100 inimesest on viis Eestis kriminaalkorras karistatud. Seda peksmiste, purjuspäi autojuhtimise ja muude kuritegude eest, selgub Õhtulehe tehtud valimisnimekirjade analüüsist. Erakonnad ei pea endiste kriminaalide kandideerimist probleemiks, kuna seaduse mõistes on kõigi karistused aegunud.

„Tänaseks on ühiskonna ees kogu võlg tasutud. Ja nii lihtne ongi. Kui inimesel on elus midagi juhtunud, siis see ei tähenda nüüd seda, et nüüd ta peaks elu aeg istuma urus ja midagi teha ei tohi,“ arvab kriminaalkorras karistatud Argo Luude, kes kandideerib EKRE nimekirjas riigikokku.

Argo Luude (Rauno Volmar / Ekspress Meedia)

EKRE nimekirjas riigikokku pürgiv prügifirma AS-i Keskkonnateenused juhatuse liige  Argo Luude mõisteti 2012. aastal süüdi konkurentsikuriteos. Äripäev kirjutas, kuidas Tänavapuhastuse AS juhatuse liige Vello Kink jagas Tartu tänavapuhastuse hankel  Argo Luudega konkurentsi kahjustavat teavet, jagas kaubaturgu ning sõlmis suulise kokkuleppe ettevõtete esitatavate pakkumuste summade kohta. Kohus mõistis Luudele 17 040 eurose rahalise karistuse.   Luude sõnul tunnevad ajakirjanikud aeg-ajalt ta karistuse vastu huvi, mistõttu ei tekita juhtunust rääkimine temas erilist emotsiooni. „Minu teema on tänaseks rohkem kui üksteist aastat vana. Läbi on käidud kohtud, otsused on tehtud, karistused kantud.  Ma ütlen, et pigem vastupidi,“ sõnab ta.

Luude ei ole mõelnud, et peaks oma lahendi registrist maha võtma. „Jumala silme eest sa niikuinii midagi ei varja. Inimeste ees võid kinni mätsida, et pole olnud. Kui asjad on olnud, siis nad on olnud. Ja ma arvan, et selles pole midagi halba, kui avalikkus seda teab,“ räägib Luude.

„Ja kui ka nüüd teab, siis ei pea keegi hiljem teadma, et näe nüüd andsin oma hääle sellisele inimesele, et oleks ma vaid teadnud. Pigem on see, et las ta teab kohe. Ja siis saab inimene ise otsustada, kellele hääle annab.“  Luude sõnul mainis ta oma karistust erakonnale, kui ta liitus EKREga 2017. aastal. Toona võeti see teadmiseks ja rohkem antud teemal räägitud pole.

Luude karistus on aegunud.

Heiki Vilep mõisteti süüdi purjuspäi autojuhtmises

Heiki Vilep (Arno Saar)

EKRE nimekirjas riigikokku kandideeriv kirjanik ja luuletaja Heiki Vilep (58) mõisteti 2014. aastal süüdi 1,86-promillises joobes autorooli istumises. Vilepile mõisteti teo eest karistuseks kolm kuud tingimisi kolmeaastase katseajaga.  „Mina sel teemal enam ei räägi, sest on jäetud mainimata, et see oli viis aastat tagasi. Ei, ma ei taha. See on aegunud asi,“ sõnab Vilep, kelle sõnul tuletavad ajakirjanikud talle kogu aeg juhtumit meelde. 

„Kõik teavad, et ma olen karsklane. Et see pole üldse nii nagu paistis. Polnud alkoholiga seotud, otseselt. Ma ma sõitsin ainult sada meetrit ja parkisin auto õigesse kohta ära. See ei olnud mitte mingi sensatsioon, aga iga jumala aasta tuuakse see jälle välja. Iga aasta,“ on Vilep ärritunud.

Vilepi sõnul peaks ta tegema avalduse, et tema asi kohtulahendite registrist maha võetaks. Seni pole ta  seda teinud, sest ei pidanud seda varasemalt nii oluliseks. „See ei ole mingi tõik minu elust. Ma ei käitu kunagi nii. See oli täiesti erisus.“ 

Vilepi sõnul ei ole erakond rääkinud temaga aastatetagusest kuriteost. „Nad ju tunnevad mind. Kõik ju teavad, kes ma olen. Kõik teavad, et olen karsklane,“ lausub ta.

Vilepi karistus on aegunud.

Andrus Vaarik oli juhtimisõiguseta autoroolis

Andrus Vaarik (Daisy Lappard)

2016. aasta märtsis mõistis Harju maakohus näitleja ja lavastaja Andrus Vaariku süüdi korduvalt juhtimisõiguseta autorooli istumises. Lühimenetluse käigus mõisteti  talle 1986 eurone rahaline karistus. Kuna näitleja viibis ka päeva eelvangistustes, vähenes trahv 1886,7eurole.

Vaarikule teeb ajakirjaniku pöördumine nalja. „Õnnelikuks olemiseks on vaja kahte asja. Head tervist ja halba mälu. See mu elu küll ei määra, et kriminaalkurjategija olen,“ naerab näitleja. Vaariku sõnul ei teinud ka erakond tema karistusest numbrit. „Ütlesin erakonnale, et nad võtavad kurjategija enda ridadesse ja nad ütlesid, et neil ükskõik.

Kui küsida Vaarikult, mis ta arvab sellest, et ajakirjandus enne valimisi kandidaatide tausta uurib, leiab ta, et ajakirjanduse töö on igati tänulik. „See on ju nii süütu [tema kuritegu - toim]. Mõnes radikaalsemas erakonnas inimene võidaks hääli, sest ta on kriminaalkorras karistatud, sest kohtunikud on ju närakad. Ja loomulikult mida kriminaalsem inimene on, seda õigem ta on,“ sõnab Vaarik.

Vaariku karistus aegub tänavu kevadel, kui möödub kolm aastat rahatrahvi tasumisest.

Fredy Vabritil on kolm karistust

Pärnumaal Vabaerakonna neljanda nimena kandideerivat ja erakonna kohalikku juhatusse kuuluvat Fredy Vabritit (30) on kriminaalkorras karistatud koguni kolmel korral. Praegune kahe tütre isa oli noorukina nn probleemne noor, kelle rusikas kippus tõusma enne, kui mõte järgi jõudis.

Nüüd väidab ta, et just oma keerulise mineviku pärast ta poliitikas ongi. „Sattusin kunagi halba seltskonda, sain sellest lõpuks aru ja õnneks sellest ringist välja,“ räägib ta. „Nüüd on mul pere, lapsed, ja selleks ma poliitikas olengi, et probleemsete noorte teemaga keegi tegeleks.“

Veel kaheksa aastat tagasi paistis Vabriti elutee juhtivat teda pigem otse vanglasse. Tema viimane kriminaalkaristus pärineb 2011. aastast, kui Pärnu maakohus mõistis talle viis kuud tingimisi varguse, kehalise väärkohtlemise ja grupiviisilise omavolilise sissetungi eest.

Vabrit korraldas koos sõpradega 2007. aasta 17. juuni öösel Koonga vallas tõelise märuli, kui põhjustas esmalt ühele kannatanule rusikahoobiga näkku ajuvapustuse, seejärel tungis sealsamas hoones asunud korterisse ja vedas sealt jõuga tänavale korteris elanud teise kannatanu. Kõige krooniks löödi sisse kõrvalasunud auto aken ning võeti sealt autoraadio ja 5000 krooni sularaha.

Saatuslik 2007. aasta suvi

Kõik karistusregistris näha olevad Vabriti kuriteod panigi nooruk toime ühel, 2007. aasta suvel, tollal 19aastase noorukina.

Kuu aega pärast eelnimetatud öiseid sündmusi Koongas oli Vabrit koos nelja kaaslasega öisel ajal ametis Sindis, kus nad peksid kurikatega segi ühele isikule kuulunud sõiduautod Ford Mondeo ja Mistubishi Galant. Kahju küündis 108 055 kroonini, mille eest määras kohus Vabritile 2009. aastal 480 tundi üldkasulikku tööd.

360 tundi üldkasulikku tööd pidi Vabrit tegema aga selle eest, et ta 2007. aasta augustiööl lõi Pärnu Vallikäärus rusikaga pikali inimese, kes üritas seejärel põgeneda, kuid ta püüti Vabriti ja kaaslaste poolt kinni ning sai seejärel tervelt kambalt peksa.

„See oli kaua aega tagasi ja ma ei soovi selle teemaga enam tagantjärele tegelda,“ ütleb Vabrit. Ta möönab, et kuna ta karistused on kustunud, võinuks ta taotleda oma noorpõlve vägitegude avalikest andmebaasidest mahavõtmist. „Pole lihtsalt tegelenud selle asjaga,“ ütleb ta.

Ka Vabaerakonna juht Kaul Nurm leiab, et Vabrit väärib usaldust. „Fredy pole enda minevikku meie eest varjanud, ta on üsna kauges minevikus enda vead teinud ja need ka ühiskonna ees laitmatult heastanud. Inimene peab saama eluga edasi minna.“

Makaronski enda kuritegudest: süüdi on naised ja alkohol

Kriminaalne minevik on teiselgi Pärnumaalt parlamenti kandideerijal, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ainuesindajal selles ringkonnas Vjatsheslav Makaronskil (55). „Kahju on neist karistustest. Erakond teab seda, kuid oluline on, et ma pole kedagi, relv käes, ähvardanud, ja viimastel aastatel pole mul pahandusi olnud,“ sõnab ta.

Makaronskit karistati 2010. aasta 16. märtsil kahe kuriteo eest – ametiisiku suhtes vägivallatsemise ja purjuspäi autojuhtimise eest pooleteistaastase tingimisi vangistusega. Ta jõudis kaks päeva isegi arestimajas veeta.

Raskeimaks kuriteoks kvalifitseerub tema puhul vägivald võimuesindaja suhtes. See juhtus 2010. aasta 7. veebruaril Pärnus Vana-Saugas kohvikus Joonas, kus Makaronski Securitase turvamehele rusikaga vastu ülahuult äsas. „Võõra inimese pärast läks purjuspäi tüliks,“ meenutab ta. „Meil oli vilistlaste kokkutulek, üks purjus kaaslane läks suitsuga baari sisse ja talle kutsuti turvamehed. Nii see juhtus, tagantjärele targana mõtlen, et miks mul seda jama vaja oli.“

Purjuspäi – 1,7 promilli – autoroolist tabati Makaronski 2009. aasta 21. septembril Pärnu Rääma linnaosas. See oli talle juba mitmes selline vahelejäämine – kolm aastat varem oli talle Viru maakohtus purjuspäi sõidu eest juba mõistetud 15 000 kroonine trahv.

„Nagu ikka, süüdi on naised,“ teatab Makaronski. „Inimest tuli kodus kiiresti santehniliste töödega aidata ja nii ma purjuspäi rooli istusingi.“ 2008. aastal on Pärnu maakohus talle mõistnud 10 000kroonise karistuse ka piraatkoopia avalikus kohas esitamise eest.

Makaronski sõnul teab ta, et tema minevik on avalikes andmebaasides näha. „Küsisin erakonna juhtkonnalt, et kuna need karistused on kustunud, siis kas ma peaksin taotlema kuskilt registrist nende eemaldamist,“ ütleb ta. „Vastust pole ma saanud, eks meil on praegu parteis tähtsamaid muresid.“

Ka Õhtulehele jäi ühendatud vasakpartei juhtkond Makaronski murele vastuse saamisel tabamatuks.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?