Metsik loodus: Aegviidu lähistel purustas reisirong põdra

Asso Ladva, 29. jaanuar 2019

„Kokkupõrkel autoga ja eriti rongiga saavad loomad väga rängalt viga. Sellel lõigul sõidavad rongid kiirusega kuskil 120 kilomeetrit tunnis, nii et ega see pilt pärast ilus ei ole,“ kirjeldab pühapäevase looma ja rongi kokkupõrke tagajärgi Aegviidu jahimeeste seltsi juht Riivo Noor.

„Pühapäeva õhtul hüppas Tallinna-Tartu reisi nr 214 teenindavale rongile ootamatult enne Aegviidu jaama ette põder ja paraku ei õnnestunud otsasõitu vältida,“ kirjeldab Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg juhtunut. „Päästeamet sai pühapäeval väljakutse Aegviidu lähistele, kuid mõni aeg hiljem helistati tagasi ja öeldi, et abi ei ole vaja,“ sõnab päästeameti pressiesindaja Jevgenia Parv. „Ilmselt sai rongibrigaad ise raudtee vabastatud.“ Seda kinnitab ka Adamberg, kelle sõnul rongijuht kutsus küll päästeameti appi, kuid vahetult enne päästeameti kohalejõudmist sai rongijuht looma raudteelt eemaldatud. Ta lisab, et rongis viibinud inimesed kannatada ei saanud. Rongil sai kahjustada automaatsidur, aga  selle rikke suutis rongijuht parandada ning pärast väikest pausi sõit Tartu suunas jätkus. Vahejuhtum põhjustas pühapäeva õhtul mõnede rongide hilinemise, kuid suuremat seisakut raudteel ei olnud. 

„Kahjuks on metsloomade rongi teele jäämine paratamatu, selliseid juhtumeid esineb paar korda kuus,“ räägib  Adamberg, et rongid ja loomad kipuvad ikka kohtuma. „Nähes teel metslooma, teeb rongijuht kõik endast oleneva – annab signaali ja rakendab kiirpidurduse, et otsasõitu vältida.“

„Rongibrigaad sai ise korjuse eemaldamisega hakkama,“ meenutab Noor pühapäevaõhtuseid sündmusi. „Meie inimesed käisid täna põtra ära viimas.“ Ta lisab, et liiklusõnnetuses hukkunud loomade koristamine ongi jahimeeste ülesanne.

„Vastavalt sellele, millise jahiseltsi piirkonnas õnnetus on juhtunud, siis tulebki selle seltsi jahimeestel korjus ära viia ja koht koristada,“ ütleb Noor. „Liiklusõnnetustes hukkunud loomadega ei ole mitte midagi peale hakata, ega neist väga palju järgi ei jää. Mõnikord koertele saab söödaks midagi, aga tavaliselt tuleb sellised korjused lihtsalt hävitada.“

Rail Baltic püüab rongide ja põtrade kohtumisi välistada

„Rail Balticu projekteerimisel on ette nähtud raudtee tarastamine. Seda selleks, et tagada nii inimeste kui ka loomade ohutus,“ ütleb Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul. Et loomadel jääksid alles liikumisvõimalused, ehitatakse kiirraudteele kokku 24 ökodukti-rohesilda. Nende kaudu pääseva raudteest üle eelkõige suurulukid, väiksemate loomade tarvis tehakse erinevaid ületuskohti veelgi rohkem.

„Küll aga uurime jätkuvalt ühe alternatiivina ka võimalust jätta raudtee Eesti osa kolmandiku ulatuses tarastamata,“ sõnab Pruul. „Tarastamata lõikudel hoiavad loomad raudteest eemal häälpeletid. Loomulikult ei tee need häält kogu aeg, vaid ainult rongi lähenedes. Praegu me uurime seda võimalust ja parimad kogemused häälpeletitega on Poolal.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?