Tõmmut verd petised võtsid hüpnoosis mehelt raha ära ta enda autos!

Arvo Uustalu, 29. jaanuar 2019

„Petised olid juba ammu silmapiirilt kadunud, aga istusin veel viisteist minutit käed roolirattal, nagu oleksin hüpnoosiuimas,“ räägib noor pensionär, kes jäi päise päeva ajal kaupluse parkimisplatsil rahast ilma.

Tõrvas elav 66aastane härra läks neljapäeval kella kahe ajal äärelinnas asuvasse toidupoodi, et hooldekodus elavale lähedasele inimesele külakosti osta. Mandariinid näpus ja rahakott kindlalt taskus, istus ta oma autosse ja asutas ära sõitma, kui kõrvalauto küljeaken alla lasti ning soliidses ülikonnas valget särk ia lipsu kandev tõmmuma nahaga soliidne noorem mees küsis, millist teed kaudu saab sõita Tartu lennujaama. 

Kingitus muutus järsku kaubaks

Tõrva härra hakkas tugeva grusiini aktsendiga vene keeles rääkivale linnakülalisele lahkelt teed juhatama, kuid leidis, et lihtsam on maantee ots kätte näidata. „Lõpuks ütlesin, et hakkan ka ise kesklinna poole sõitma ja järgnegu mulle. Siis tuli üks meestest autost välja ja hakkas rääkima, et sa oled nii hea inimene, et tahame sulle kingituse teha. Pistis mulle aknast mingi brošüüri ka sisse. Ütlesin, et ma ei taha mingit kingitust,“ räägib tõrvalane. „ Aga ta võttis kähku autost suure kasti, tegi minu auto tagaukse lahti ja pani kasti tagaistmele. Tegi kasti lahti, selles olid potid-pannid, noad ja kuldse äärega lusikad. Ütlesin veelkord, et mul ei ole kingitust vaja ja mul ei ole üldse midagi vaja, kuna olen üksik pensionär ja mul on kodus nuga ja lusikas olemas.“ Selleks ajaks oli kutsumata külaline tõmmanud lahti ka auto parempoolse esiukse ja end juhi kõrvalistmele istuma sättinud. Oli selge, et asi on kingituse tegemisest kaugel. Sel ajal kui end grusiinina esitlenud mees kingitust kaela määris, istus tema kolleeg kindlalt rooli taga.

„Hirmu ei tundnud, sest tegu on avaliku kohaga ja väljas pakiautomaatide juures seisid kaks meest. Siis hakkas peale katkematu jutt sellest, et kuidas me, grusiinlased, eestlasi ikka armastame, ja et neil oleks vaja lennukipileti jaoks 3500. Küsisin, kas eurot või oma raha, ja selle peale vastust ei saanud. Lõpuks öeldi, et vaja on ikka 350 eurot, ja nüüd pakuti asju juba raha eest. Küsiti, et kui palju sul raha kaasas on ja kas sulle toob raha postiljon koju. Pakkus, et kui sul raha automaadis ei ole, järsku sõidame minu juurde koju,“ meenutab ta. 

Kui tõrvalane küsis end grusiinina esitlenud mehelt, kuhu külalised auto jätavad, kui ise lennukiga koju lennata kavatsevad, hiiliti sellest küsimusest vaikimisi mööda. „Siis küsis ta, kas mul on tütar? Kuuldes, et on, selgitas ta, et need noad oleksid ikka maailma kõige parem kingitus oma lapsele. Muudkui rääkis ja rääkis oma monotoonse häälega, korrakski ei jäänud vait, ikka et eestlased on väga tore rahvas. Pani isegi oma kätt minu käe peale. Endal on ka piinlik, aga siis see juhtus…,“ räägib Tõrva härra.

Võttis ise raha taskust välja

Umbes kümneminutilise moosimise järel võttis tõrvalane oma käega taskust rahakoti ja tõmbas sellest kogu kaasas olnud raha välja. „Ma teadsin täpselt, et mul on 45 eurot ja mul ei olnud mingit kavatsust potti või nuge osta. Võtsin raha näppude vahele ja järgmisel hetkel olid eurod minu näppude vahelt kadunud kõrvalistuja tasku. See käis nii kiiresti, et ma ei jõudnud raha teekonda taskusse isegi jälgida. Ütlesin, et andke raha tagasi, aga siis hakkas hoopis jutt, et pane raha juurde ja anname sulle kraami ära,“ meenutab ta.  

„Kõik käis ikka viisakalt ja monotoonselt. Tagantjärele mõeldes olin sellise piiri peal, et natukene veel, ja oleksin läinud rahaautomaati ja potid-pannid ära võtnud. Aga siis läks mees ruttu autost välja, haaras tagant kasti, viskas selle vahepeal teisele poole sõitnud autosse ja pani minema. Istusin nagu hüpnoosi all veel kümme-viisteist minutit ja mõtlesin, et mis asi see siis nüüd oli?“

Ta nendib, et ei oska oma rahakoti põuetaskust väljavõtmist selgitada muu kui hüpnoosiga.

„Terve öö mõtlesin. Mul ei olnud mingit vajadust rahakotti taskust välja võtta. Ja ma ei suutnud isegi nii palju, et välja tulla ja petiste autonumbrit või auto marki vaadata. Tean vaid, et oli mingi ebamäärast rohekat värvi auto,“ nendib tõrvalane.

Härral võttis toibumine nõnda palju aega, et ta ei suutnud mõistliku aja jooksul isegi politseisse helistada. „Häbi on nii suur, et silmad löövad tuld. Olen ikka ise kogu aeg naernud, kui rumalad inimesed on, et lasevad petistel endal naha üle kõrvade tõmmata. Rääkida otsustasin juhtunust seepärast, et teisi hoiatada. Helistasin ühele oma lähedasele, kes elab Tartus, ja ka seal oli möödunud aasta jõulude ajal midagi taolist juhtunud. Kirjelduse järgi määriti seal kaela täpselt samasugune odavate Hiina nugade komplekt,“ räägib petiste ohvriks langenud Tõrva elanik.  

„Sugulane viskas veel nalja, et pääsesid kergelt, Tartus on koolituskulud kallimad kui Tõrvas. Vähe puudus, et oleksin nad selles hüpnoosiuimas oma koju viinud. Minust paarkümmend aastat vanem inimene oleks neile ikka väga kerge saak olnud.“ 

Ehtemüüjast kuni libainspektorini

Kagu jaoskonna piirkonnapolitseiniku Aleksander Zemskovi sõnul läks heausklik mees liimile. „Kodus tundis ta, et asi polnud õige ja andis juhtunust päev hiljem politseile teada. Rohkem sarnaseid teateid ei ole Tõrvast, Valgamaalt ega ka mujalt Lõuna-Eestist politseile sel kuul laekunud. Kuid varem on politsei üle Lõuna-Eesti erinevatel ajaperioodidel saanud ikka teateid kelmidest, kes püüavad kurbadele stsenaariumidele rõhudes heausksete käest raha eri petuskeemidega välja petta,“ ütleb Zemskov. „Küll müüvad nad võltsitud saage; pakuvad olematut hästitasustatud töökohta välismaal; kauplevad suveniirrahaga; pakuvad väärtusetuid ehteid hinnaliste pähe; kaubitsevad varastatud tehnikaga; püüavad sisse pääseda korteritesse, esinedes eri ametkondade spetsialistidena; tühjendavad heausksete inimeste pangakontosid; koguvad annetusi lastele, loomadele ja haigetele ning esinevad nii libapolitseinike kui ka libainspektoritena.“ Taoliste asju pähe määrivate varrukakaupmeestega suhtlemisel on parim taktika nendega üldse mitte suhelda ning neist sirge seljaga mööduda, soovitab politseinik.

„Üks on aga kindel: sellistelt tänaval ligi tikkuvatelt kauplejatelt ei tasu midagi osta, sest praktika näitab, et pakutav kaup ei pruugi olla kvaliteetne, ning kauplejate eesmärk on lihtsalt heausksetelt inimestelt suuremat summat raha välja petta,“ lisab ta. ,,Kui keeldumisest aru ei saada, tuleks taolistest inimestest politseile teada anda. Vastasel juhul ei saa korrakaitsjad ka sekkuda ja kontrollida, kas tülitajate teguviis ikka on seaduslik.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?