Juhtkiri | Roolijoodik riigikokku, või viskame ta erakonnast välja?

Ohtuleht.ee, 29. jaanuar 2019

Nende valimiste eel on üles tõusnud teema, millele varasematel kordadel pole erilist tähelepanu pööratud – kas karistatud isikutel on kohta erakondade ridades ja kuidas suhtuda nende kandideerimisse riigikokku?

Kuigi võiks arvata, et Eesti poliitika puhul ei üllata enam miski, paneb imestusest kulmu kergitama eri erakondade ridades olevate karistatute arv. EKRE ridades fikseeritud 264 kriminaalkorras karistatut on muljetavaldavalt palju ning ei saa ka väita, et tegu oleks Rahvaliidu pärandusega, kui neist 115 on erakonnaga liitunud praeguse juhi ajal. Roheliste mitte väga arvukates ridades on 31 karistatut. Keskerakond küll otsustas hiljuti oma ridadest välja heita 14 kehtiva kriminaalkaristusega isikut, kuid sama asja lubasid nad ka aasta tagasi, lihtsalt vahepealse ajaga on uusi rikkujaid lisandunud. Kui Keskerakond viskas rikkujad ise välja, siis roheliste juht pidas mõistlikumaks, kui nende pahalased ise lahkuksid.

Kuivõrd puritaanid peaksid aga erakonnad oma liikmeskonna suhtes olema, kui arvestada, et karistusregistrisse on kantud tervelt pool Eesti elanikest? Pole ju mõistlik välistada suure osa elanikkonna kaasalöömist poliitilises elus, isegi kui arvestada, et registris olijatest märgatav osa pole kriminaalkorras karistatud. Karistatule tuleb anda uus võimalus, eriti kui karistus enam ei kehti. Kõigi nende väljarookimisega poliitilisest elust saaksime riigis pettunud, kui mitte kibestunud seltskonna. Arutada võiks isegi selle üle, kas kehtiva karistusega sobib olla erakonna liige.

Kuid ennekõike peavad parteid ise otsustama, mis on nende jaoks punaseks jooneks. Sest karistusi on erinevaid, erakondadesse kuulub roolijoodikuid, peksjaid, narkotegelasi. Roheliste silmis on välistatud vägivaldsed kurjategijad, Keskerakonna põhikiri lubab juhatusel süüdimõistetud välja heita, kuid ei kohusta seda tegema. Nii jääb valija otsustada, kas anda oma hääl karistatud roolijoodikule või korduvalt juhtimisõiguseta rooli istunud, kuid see-eest väga populaarsele kandideerijale. Erakonnad küll ei saa olla tervikuna paremad kui kogu Eesti rahvas, kuid oma selged seisukohad karistatute kandideerimise ja liikmeksoleku suhtes peaksid nad kiiremas korras välja ütlema.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?