EI MINGEID KALDTEID MEIE MAJJA: saan aru, et see on vajalik asi, aga mina olen vastu!

Juhan Haravee, 29. jaanuar 2019

Seaduse järgi peab igasse hoonesse, kus pakutakse avalikku teenust, olema mugav juurdepääs kõigile, ka puuetega inimestele. Kirjas on seegi, milliste tehniliste põhinõuetega tuleb kaldtee rajamisel arvestada. Küll aga võivad majaomanikud arutleda selle üle, milline kaldtee valida ja kuhu see ehitada.         

Üks Lasnamäe korteriühistu aga keeldub andmast luba majas tegutsevale koolitusfirmale, et see ehitaks oma kuludega  ratastoolikasutajatest õppurite rõõmuks välistrepi ette kaldtee ehk panduse. „Ei taha ja kõik!“ ütlevad vähemalt pooled ühistuliikmetest. 

Elanikud soovitavad invalifti

EV Koolitus MTÜ on koolituse vallas tegutsenud rohkem kui kümme aastat. Nad pakuvad täiskasvanutele erialaseid koolitusi, keeltekursusi ning kutsealast täiend- ja ümberõpet. Kivimurru tänaval oskusi ja teadmisi jagav MTÜ on töötukassa koostööpartner ning põhiosa nende õpilaskonnast moodustavad täiskasvanud, sealhulgas ka piiratud töövõime ja erivajadustega inimesed. Liikumispuudega õppuritel pole aga sellesse koolituskeskusesse eriti asja, sest välistrepp on liiga kõrge ja varsti juba aasta hellitatud lootused kaldteest ei kipu kuidagi teoks saama.

Eelmisel kevadsuvel võttis EV Koolituse tegevjuht Anna Pasjutina kaldtee-ehituse tõsiselt päevakorda. Kivimurru 7 maja esimesel korrusel tegutsev koolituskeskus kuulub samuti korteriühistu liikmete hulka. Seega tuli vaid kaasomanikud nõusse saada.

Koosolek kutsuti kokku, arutati koolitajate plaani ning lükati rõhuvas üksmeeles kohe ka tagasi: selline kaldus kaadervärk rikkuvat maja miljööväärtuslikku väljanägemist ning suure tõenäosusega hakkavad kaldteel kihutavad ratastoolid häirima ka majarahva und. Kahtlus, et maja ees võib liikumispuudega õppurite tõttu parkimisega kitsaks minna, oli nagu kirss tordil. „Ehitage parem lift!“ panid koosolekulised ette.

Tegevjuht Anna hakkaski soojalt soovitatud liftivariandi võimalusi uurima, kuid tehnilise taibuga õnnistatud asjatundjad naersid osavõtliku koolitaja viisakalt välja. Esiteks on invalift-tõstuk pööraselt kallis, teiseks ei tarvitse see talviti üldse tööle hakata ja jääb siis maja ette lihtsalt roostetama. Itaaliast oleks muidugi tõstuki saanud, 8200 euro eest. Kuid parim lahendus puuetega inimestele on ikka kaldtee, kinnitasid eksperdid.

Anna läks jälle ühistu jutule, märkides, et EV Koolitus kannab kaldtee rajamise kulud. Aga teinegi koosolek, mis kutsuti koolitajate ettepaneku vaagimiseks kokku, jättis taotluse rahuldamata. „Ma saan teist väga hästi aru, kaldtee on muidugi parim variant, kuid mina olen sellele vastu!“ edastas üks elanik neljasilmavestluses Annale arvamuse, mis paneb korteriühistu mõttelaadi kenasti paika.

Suur kära ei millestki

„Muidugi pole sugugi kõik elanikud kaldteele kategooriliselt vastu,“ ütleb koolituskeskuse juht Anna Õhtulehele. „Mitmed on hakanud oma vastuseisu pehmendama, saades aru, milleks seda oleks vaja. Nad saavad aru, et sellest võib kunagi neile endalegi kasu olla. Ühistule ei lähe see ka midagi maksma, sest projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja meie koolituskeskus.“

Panduse rajajaid toetab tingimusteta Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu juhatuse esimees Villu Urban, kelle sõnul on võrdne ligipääs hoonetele kõigi inimeste õigus.  

„Liikudes ise ainult ratastooliga, olen elus väga palju kordi pidanud sündmustest või sõprade juurde minekust loobuma puhtalt selle pärast, et hoonele pole tagatud ligipääsu,“ lausub Villu Urban. „Kaldteele vastu seisjad võiksid mõttes panna end sellisesse olukorda. Kas nad tahavad sellises ühiskonnas elada, kus osa tegevusi jääb ära puhtalt ehituslikel põhjustel.“

Palume korteriühistu liikmete vastumeelt kommenteerida ühistu juhatuse liikmel Juri Fiskunil. „Kogu see vaidlus on kestnud juba tõesti liiga kaua,“ meenutab ta. „Alguses toetasid elanikud üksmeelselt tõstukit, sest see tundus meil parema variandina. Kui selgus, et see ei sobi, jagunesid ühistuliikmete toetus- ja vastuhääled võrdselt pooleks. Kõige rohkem häiris elanikke kaldtee arhitektuuriline lahendus, mis rikuks maja välisilmet. Samuti kartsid esimese korruse elanikud võimalikku müra ning jutuks tuli ka oht, et maja ees parkimine võib muutuda raskemaks.“

Fiskuni sõnul pole aga majaelanikud siiski mingid südametud tegelased, kes puuetega inimesi oma maja juures näha ei taha. „Praegu on koolitajatel plaanis välja pakkuda uus tehniline lahendus, kuidas selle kaldtee võiks ehitada,“ ütleb Fiskun Õhtulehele. „See saadetakse siis kõigile korteriomanikele, kellelt oodatakse uue lahenduse kohta arvamusi ning kaalukaid põhjendusi, kui nad kavatsevad endiselt kaldteele vastu seista. Ma usun, see probleem muutus mingil hetkel lihtsalt emotsionaalseks ning on tulnud aeg vaidlusele positiivne lõpplahendus leida.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?