MA OLIN AUSCHWITZIS: pealaagri kasarmulinnakust ja Birkenau barakiväljadelt pole surma hõng lahkunud siiani

Auschwitz (poola keeles Oświęcim) on umbes Pärnu suurune tegus maakonnalinn Lõuna-Poolas, Krakowist nii poolesaja kilomeetri kaugusel. Seal leidub nii supermarketeid, muid poode, kirikuid, kohvikuid ja tööstust kui ka rohelusse uppuvate aedadega lausa piinlikult heas korras olevaid ilusaid eramaju, rääkimata korruselamutest. Linn elab! Aga viimase suure sõja ajal asus selle serval ja ümbruses laagrikompleks, mis on läinud ajalukku surmalaagrite ja õuduse sümbolina. Jah, ma olin seal. Ei istunud küll neis kurikuulsates laagrites kinni ega olnud üks neist 7000 õnnelikust, kes sealt lõpuks eluga pääsesid, kuid nägin kõike, mida seal tänapäeval näha võib.

Auschwitzist on säilinud tuhandeid mälestusi ja dokumente, ka internet on selleteemalist materjali täis. Lisada pole selles mõttes midagi, nii et ei mingeid hinnanguid ega statistikat, nende asemel vahetud muljed kohapeal kogetavast. Otse ja ilustamata, nõrganärvilised ärgu lugegu. Fakte meenutamiseks juurde vaid nii palju, kui on vaja seal nähtava mõtestamiseks.

Auschwitz koosneb tegelikult tervest reast laagritest. Tuntuimad on linna serva endisesse sõjaväelinnakusse (linna garnisoni) rajatud Auschwitz I ehk pealaager (stammlager) ja mõne kilomeetri kaugusele põldudele püstitatud Auschwitz II ehk Birkenau. Need on ka tänapäeval külastatavad, Auschwitz II küll vaid osaliselt.