Fakt teadust päevas: kas eestlased on maailma kõige individualistlikum rahvas?

Vastus: eestlased ei ole sugugi nii individualistlikud, kui me ise oleme harjunud endast arvama.

Individualism ja kollektivism on väärtusorientatsioonid, mida kasutatakse laialdaselt nii üksikisikute kui ka ühiskondade või kultuuride iseloomustamiseks. Hollandi sotsiaalpsühholoog Geert Hofstede definitsiooni järgi on individualistlikes kultuurides inimestevahelised sidemed nõrgad ning igaühelt oodatakse, et ta kannaks hoolt eelkõige iseenda ja oma perekonna eest. Kollektivistlikes kultuurides seevastu kuuluvad inimesed sünnist saati rühmadesse, mis vastutasuks kõigutamatu lojaalsuse eest kaitsevad ja toetavad inimest kogu tema eluaja. Seega on individualistlikes kultuurides suurem rõhuasetus üksikindiviidil (minal) ning kollektivistlikes kultuurides rühmal või kollektiivil (meil).

Alates 1980ndatest, mil individualism ja kollektivism suuresti tänu Geert Hofstede töödele sotsiaalteadustes suure menu saavutasid, on nende taset rahvusvaheliste võrdlusuuringute raames järjepidevalt monitooritud. Need uuringud näitavad, et kuigi viimastel kümnendeil asetub Eesti individualistlike riikide sekka, paigutati veel 1990ndatel Eesti nii mõnigi kord isegi kergelt kollektivistlike riikide hulka. Samas ei leia me Eestit jätkuvalt maailma kõige individualistlikumate riikide seast.