Otepää vallavolikogu liige | Pagulaste õiglane jaotus omavalitsuste vahel

Siim Kalda, Otepää vallavolikogu liige, 8. september 2015

Seniste plaanide kohaselt võtab Eesti kahel järgneval aastal vastu kuni 180 pagulast. Esimesed peaksid kohale jõudma uue aasta alguses. Võime kindlad olla, et nendest 180 inimesest, kes erinevatel põhjustel on pidanud jätma või jätnud enda sünnikoha, saavad järgnevatel aastatel meie kaasmaalased. See on olnud Eesti vabariigi seisukoht ja lubadus teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Pagulaste Eestisse asumine ei sõltu enam meile meeldimisest või mittemeeldimisest.

Valitsus on lubanud, et vastuvõetavate sihtrühmadena eelistatakse võimalusel peresid, sh üksikvanemaga peresid, kuid kindlasti hinnatakse ka pagulaste üldist kohanemisvõimet ja potentsiaali. Erilist tähelepanu lubatakse pöörata turvalisusega seonduvate ohtude ennetamisele. Saabuva 180 pagulase puhul ei ole täna enam peamine küsimus nahavärvis ega nende oskustes. Küsimus on selles, millises piirkonnas nad siin Eestis elama hakkavad.

Ettevalmistusi pagulaste jaotamiseks üle Eesti on tehtud juba suve keskpaigast, kui toimusid regionaalsed kohtumised omavalitsuste juhtidega. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ootab lähipäevadel omavalitsuste esialgset seisukohta pagulaste vastuvõtmise valmisoleku ning võimalike eluruumide olemasolu kohta. Leian, et valitsuse käitumine on siinkohal kahepalgeline. Jääb mulje, et pagulasi ollakse valmis paigutama nii kõige vaesematesse kui ka majanduslikult võimekatesse omavalitsustesse – kes vaid natukene heatahtlikkust üles näitab. Milline oli aga Eesti riigi enda positsioon pagulaste jaotamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel?

Eesti ei aktseptinud Euroopa Komisjoni väljapakutud lahendust, mille tulemusena oleks kvootide alusel Eestisse suunatud vähemalt 1000 pagulast. Eesti positsioon oli lähtuda õiglasest piirist. Õiglane piir tähendas Eesti osakaalu Euroopa Liidu rahvastikust ja majandusest arvesse võtmist. Eesti osakaal rahvastikust on Euroopa Liidus 0,26% ja osakaal Euroopa majandusest on 0,14% ning selle kahe keskmine on umbes 0,2%. Seda arvesse võttes otsustati, et Eestisse paigutatakse kuni 180 pagulast. Ühtlasi sooviti arvesse võtta  liikmesriikide varasemat immigratsioonipoliitikat ja tööpuudust, aga Eesti arvates on need ebaolulised ning kedagi ei saa karistada sellepärast, et eelnevalt ei ole pagulasi nende juurde tulnud.

Leian, et pagulaste jaotamine Eesti riigi siseselt peab toimuma samuti õiglase jaotuskava kohaselt ja vabatahtlikult. Omavalitsuste lõikes tuleks seega arvestada elanike arvuga ning parimaks majanduslikuks näitajaks on tulumaksu laekumine. Vastavad arvud on kergesti leitavad ning olen kindel, et arvestades valitsuse väga head Exceli kasutamisoskust, suudetakse sobiv jaotus mõne minutiga välja arvutada. See lähenemine on tähtis just pagulaste pärast, sest suuremates ja võimekamates omavalitsustes on ühiskonda integreerumine palju kordi lihtsam kui väiksemates kohtades, kus puudub või on puudulik riigi tugi mitmesuguste teenuste suhtes.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?