Ennast 255kiloseks söönud 20aastane tüdruk suri infarkti

Triin Tael, 8. september 2015

Samantha Packham oli vaid 20aastane, kui ta sel suvel haiglas südamerabandusse suri. Ema-isa ei suutnud tema ohjeldamatut toidulembust talitseda. Ehkki sotsiaaltöötajad võtsid tüdruku teismeeas vanemate juurest ära, polnud sellest kasu – vohmimine jätkus kasupereski.

Väljaande Sunday People teatel lakkas Samantha süda tuksumast, kui teda haiglavoodist välja vinnati. Seda kõike nägi pealt tema ema Jan. "Samantha oli spetsiaalses tõstukis, et teda saaks voodist potitoolile toimetada," rääkis 49aastane Jan, kellele on tütre sünnikuupäev 3. august 1995 käsivarrele tätoveeritud. Omal jalal ei suutnud Samantha potile minna. "Olin kohe Samantha kõrval ja julgustasin teda, sest ta kartis kõrgust. Ta vaatas mind ja ütles: "Ma armastan sind, ema," ja siis läks ta ühtäkki näost valgeks."

Haiglaõde vajutas paanikanupule ning ema lükati uksest välja. "See oli kohutav," meenutab Jan. Meedikutel õnnestus Samantha ellu äratada. "Aga siis jäi tema süda uuesti seisma, ja oligi kõik." Ema ei suutnud tütre surma mõista isegi siis, kui ta koos abikaasa Malcolmiga teda vaatama läks. "Muudkui suskasin teda, ütlesin, et ta üles tõuseks. See ei mahtunud mulle pähe. Ta oli ju alles 20aastane."

"Ta ropendas ja kiskus ukse hingedelt maha!"

44aastane Malcolm tunnistab, et tema ja Jan ei saanud Samantha täitmatu isuga hakkama. Tüdruk oli kaheksane, kui vanemad märkasid, et ta sööb lõunasöögi ära ning läheb siis külmkapi juurde toitu juurde võtma. "Oleksime pidanud söömisele piire seadma, aga ei seadnud, ja nüüd maksame selle eest kõige hullemat hinda."

Kui vanemad Samanthat takistada püüdsid, haaras tüdrukut raevuhoog. "Ta ropendas ja kiskus kunagi isegi ukse hingede küljest maha – nii tugev oli ta kaheksaselt," meenutab isa. "Viisime ta arsti juurde, aga nemad ei teinud mitte midagi."

Viimase viie aasta jooksul on sotsiaaltöötajad viinud ema-juurest ära 74 surmavas ülekaalus briti last. Kuid Samantha on nende seast esimene, kellele hundiisu saatuslikuks sai. Ta oli 14, kui sotsiaaltöötajad ühe naabri mureliku sõnumi peale Packhamite koju ilmusid. Vanemaid solvas, et neid kahtlustati lapse hooletusse jätmises. "Teame, et tegime mõningaid vigu, kuid andsime endast alati kõik ja armastasime Sammyt kohutavalt," kinnitab isa. Ekspertide väljapakutud tervislikust menüüst polnud kasu. Õpiraskustega tüdruk ostis erivajadustega laste koolist koju tulles kartulikrõpse ja šokolaadi ning mugis neid salaja. "Ehk oleksime pidanud taskuraha ära võtma, aga me ei pidanud seda õigeks," nendib isa.

Kohtu otsusel viidi tüdruk kasuperre. Samantha kriiskas, ema-isa nutsid. Packhamid väidavad, et nende Sammy ei saanud abi. "Ta pandi perre, kes käis pidevalt linna peal ja jättis talle kiirtoidukohtade menüüd." Tüdruk praalis isale, et tohib endale hiiglaslikke kebabe tellida, kuid oli siiski õnnetu ja jooksis alailma ära.

Viimaks teatati Packhamitele, et Sammy ei pea enam kasuperes olema. Selle aasta algul otsustas tüdruk end kokku võtta, sest talle pakuti maovähenduslõikust. "Krõpsude ja šokolaadi asemel hakkas ta sööma puuvilja ja teisi tervislikke toite," kinnitab ema. Samantha oli elevil ja unistas juuksuri ametist. "Aga nüüd on ta läinud."

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?