Majade vahele kuuri ladustatud rehvivirnad lõõmasid suure leegiga

Arvo Uustalu, 12. mai 2018

„Kas tõesti siis keegi ei saanud majaomanikule selgeks teha, et käidaval kohal asuvad rehvihunnikud võib iga mööduv ullike põlema panna?!“ imestab üks üürnik, kes elab majas, mille kuuri ja ümbrusse ladustatakse suuri rehvivirnasid.

Neljapäeva öösel kella poole kolme ajal süüdati Tartu kesklinnas Tähe tänava alguses otse kahe elumaja kõrval ja lasteaia lähedal puukuur. Rehve polnud mitte ainult kuuris, vaid ka jalgtee ääres, millest iga päev möödub sadu inimesi. 

Armastab nuge seina loopida

Paar maja edasi elav mees tõdeb, et kogu Karlova linnaosa, kus on peamiselt vanad puumajad, võinuks minna nagu takukoonal... „Tean, et majaomanikuga on neist rehvivirnadest räägitud korduvalt. No ei saa ikka päris nii, et tema ütleb, et need on üürniku rehvid, ja mis tema teha saab,“ on mees maruvihane.

Ka lähedal elava naise teada on majaomanikuga sellest räägitud. „Tõsi on, et üürnik, kellele rehvivirnad kuuluvad, on imelik mees ja armastab muu hulgas nuge seina loopida, aga majaomanik pidanuks olukorra ikka enne põlengut ära lahendama,“ leiab ta.

Tulekahju kustutati kella 4.30ks. Kahjustusi sai ka Mazda, mis majaelanike sõnul kuulus saatuse irooniana rehvivirnade omanikule.

Tegelikult oli põleng tõeliselt õnnelik õnnetus, sest rehvidega täidetud ja ümbritsetud kuuril ei jõudnud enne päästeautode kohalejõudmist tuld võtta üürimaja poolne ots. Maja päästis tulemüür, ent kui päästjad oleksid  minut-kaks hiljem kohale jõudnud, poleks ka sellest enam abi olnud.

„Algul põlesid rehvid väga kõrge leegiga, aga kui tuli sai kustutatud, siis lõid üles sellised suitsupilved, et lasteaias olid lapsed järgmisel päeval nõgised, kuigi lapiga käidi kogu aeg ringi. Ka päeval koju tulles lõi mulle veel korterist vastu suitsuhais,“ kirjeldab kuuri kõrval asuva suure kortermaja elanik. Maha põlenud kuur asus otse parkla kõrval, kus kortermaja elanikud oma autosid pargivad. „Sebimine oli ikka päris suur. Rahvas jooksis välja, et autosid eemale viia,“ räägib üks autoomanik, kes ka ise öösel oma sõidukit päästma tormas.

Politsei alustas põlengu põhjuse selgitamiseks kriminaalmenetlust süütamise paragrahvi alusel.

Palju autoomanikust sõpru

Söestunud prusse järelkärusse tõstma asunud töömehega kohale tulnud majaomanik ütleb, et  ilmselt on tegu süütamisega, sest kuuris elektrit ei ole. Ta lisab, et kuur põles kunagi aastaid tagasi samuti.

Ühe kohaliku elaniku sõnul on läheduses põlenud teisigi kuure ning tema teada on rehvivirna omanikul sõber, kellel on kuskil rehvitöökoda.

PALJU SÕPRU: Rehvivirnade omanikul on palju autoomanikust sõpru. (Reigo Teervalt)

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna tõdeb, et seni, kuni rehvid pole tekkinud ettevõtluse käigus (rehvide müük, vahetamine, remonditööd), ei ole reguleeritud, kui palju eraisikul neid olla võib. „Kui mittekasutatavaid rehve koguneb juba suures koguses, siis on alati ka meil huvi tuvastada, mil viisil on need kogunenud ning milline on plaan nendega edasi tegelda. Ka igasugune muu taaskasutus (silohoidlad, rallirajad) vajab vähemalt jäätmekäitleja registreerimistõendit. Konkreetse põlengu rehvide omanikuga oleme ühendust võtnud ning ta väidab, et tegu on tema enda ja sõprade rehvivahetuse käigus tekkinud vanarehvidega, mida ta vaikselt jäätmejaamadesse üle annab,“ räägib Türna. „Tartus võetakse eraisikult vastu tasuta kuni kaheksa rehvi. Ja praegu ta juba tegutseb rehvide koristamisega. Kindlasti kontrollime tema versiooni.“

Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul on  tootjavastutussüsteemi häda  see, et osa rehvidega seotud seltskonnast hoiab süsteemist lihtsalt kõrvale. Sääraste rehvivirnade korral võib pöörduda ka omavalitsuse poole, kes vajadusel keskkonnainspektsiooniga ühendust võtab. Omavalitsusel on jäätmehoolduseeskirja järgi õigus trahve teha, kuid siin tekib jällegi probleem, kas tegemist on prahihunniku või maaomaniku enda tarbeks riita laotud rehvidega.

SUURE LEEGIGA: Rehve täis kuur põles suure leegiga. (erakogu)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?