Juhtkiri | Tänu emale

Ohtuleht.ee, 12. mai 2018

Kui ema oleks ametinimetus, ei mahuks tema töökirjeldus ja kõik ametikohustused ühele A4 paberile isegi kõige väiksema kirjasuuruse juures. Küsige suurelt või väikeselt – emal on meie elus nii mõõtmatult suur roll, et tema panuse õiglasel kirjeldamisel jääb sõnadest paratamatult väheks. Rääkimata memme vaevale hinnalipiku panemisest. Ema on ju hindamatu!

Pealegi tuleb tal see nii loomulikult välja, et ema näost on selle vastutusrikka töö tegelikku raskust keeruline välja lugeda. Olgugi, et keskmine ema veedab vähemalt veerandi ärkveloldud ajast pere ja kodutööde seltsis, väikelapse ema veelgi rohkem. Ja seda tihti palgatöö kõrvalt, näpistades vajalikku lisaaega hoopis unetundidest. Miks muidu ütleb enamik väikseid tüdrukuid ja poisse, et nemadki unistavad suureks saades laste saamisest, peavad ema- või isarolli elukutsekski (mis muidugi võibki seda olla)? Tõde selgub tihtipeale alles siis, kui needki lapsed kunagi käes, ja noorest emast on saanud veelgi elutargem ja ei kübetki vähem hoolitsev vanaema.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?