Portugali köök: peale kala on laual palju hautisi ja ahjuroogasid

Silja Paavle, 12. mai 2018

 „Portugalis elatakse söömise nimel, seepärast on seal ka palju ülekaalulisi,“ tunnistab Hugo Duarte Louro da Costa. Ta ütleb, et inimesed on vaatamata sellele rõõmsad ning oskavad sööki ja sellega kaasaskäivat nautida – erinevalt eestlastest on neil laual enamasti kodutoit.

See ei tähenda, et portugallased hommikust õhtuni köögis orjaksid – seal on lihtsalt asjad juba kümme aastat nii korraldatud, et paljud kohvikud müüvad kiirustavatele perenaistele kodutoitu kaasa. Samuti käiakse perega palju väljas söömas ja kõikvõimalikke toidukohtigi on Portugalis ohtralt. „Kui Kõrveküla asuks Portugalis, siis oleks siin kindla peale vähemalt viis kohvikut ja suupistebaari. Siin on asula piiril aga vaid üks,“ ütleb Hugo Duarte Louro da Costa.

Pere keskel söömine kenasti kaetud laua taga on aga üks portugallaste harjumusi ning selle on Hugo koos oma kaasa Egle Rummel da Costaga Eestissegi kaasa toonud. Egle toob esile veel sellegi, et Portugalis pole lastel kombeks teleri ees süüa ja nad peavad küsima lauast lahkumiseks 0samas ruumis olevalt kõige vanemalt inimeselt luba.

MEELEOLU LOEB: Portugalis on tavaline, et igal õhtul kaetakse laud ja pere sööb üheskoos. (Reigo Teervalt)

 Kui Egle järgnes armastatule Portugali, sai ta teada, et seal alustatakse igat söögikorda kergete suupistetega. Näiteks traditsioonilise kitsejuustu ja vorstiga, kuid aus on ka kerged soojad eelroad. Vorstidest eelistavad portugallased chourico't, mida pannakse peaaegu kõigisse hautistessegi. Samuti ilmnes, et seal juuakse toidu kõrvale tihti veini ja süüakse saia.

 Kõigele käib peale sortsuke oliiviõli  

Põhiroana armastavad portugallased kalaroogade kõrval hautisi ja ahjuroogasid ning neid õppis Egle seal ka tegema. Samuti võttis ta omaks kombe kõigele oliiviõli peale sortsutada. „Nad panevad seda isegi keedukartulile! Alguses tundus see imelik, nüüd aga olen sellega harjunud ja leian, et nii on tõepoolest maitsvam,“ sõnab ta, et Portugalis algavad kõik retseptid sõnadega, et võta oliiviõli

 Küll aga ei harjunud ta ära sealse teolembusega. „Praegu algabki neil see hooaeg. Kevadiste soojade ilmadega süüakse tigusid ja juuakse külma õlut kõrvale,“ väristab ta õlgu. „Nii hea, mmmmm,“ kostab Hugo kõrvalt.

Viis aastat Eestis elanud portugallane ei suuda aga siiani leppida süldi ja marineeritud seentega. „Süldi maitse on täitsa talutav, kuid konsistents häirib. Ma tahaks seda ära praadida,“ naerab ta. Marineeritud seente juures paneb teda aga nina kirtsutama nende limaseks kiskunud vedelik. Samuti ei saa ta aru sellest, miks eestlased peaaegu iga toidu juurde majoneesi ja ketšupit soovivad. „See tapab ju toidu maitse!“ imestab ta.

Kui paar aga Portugali Hugo vanematele külla sõidab, söövad nad alati kala ning tema ema teeb neile erineval moel küülikut.

KOORENE TURSAROOG: Hugo kinnitab, et ilma tursta portugallased hakkama ei saaks. (Reigo Teervalt)

Nagu juba mainitud, valmistavad da Costad Eestiski kodus süüa igal päeval. Hugo tunnistab, et ta teinud seda kodumaal kunagi, kuid nüüd askeldab iga nädal paar korda köögis. Ning vaheldumisi sünnivad nii siinsed kui ka Portugalist pärit road.

Ehtsat Portugali toitu pakutakse Viljandis 

Eurovisioni lauluvõistluse vaatamise kõrvale, või ka niisama toidulaua rikastamiseks soovitavad nad kolme toitu. Eelroaks mõeldud puguhautis võib kõlada küll ehmatavalt, kuid on tegelikult väga maitsev ja saanud kõigi lemmikuks, kes on seda korra maitsnud. „Portugallased on nagu eestlased, kes püüavad linnust ja loomast peaaegu kõik ära süüa,“ sõnab ta, et pugud on Portugalis rahva toit. Peenetest restoranidest seda enamasti ei leia. Da Costad teevad puguhautist kiirkeetjas, sest nii saab see kiiremini valmis, kuid kindlasti võib seda ka tavalises haudepotis keeta.

Pearoaks mõeldud koorene tursaroog on Hugo ema retsept. Portugalis tehakse seda kuivatatud ja soolatud tursast. Kui seda sealt just kaasa pole ostetud, soovitab Egle selle asendada värske või suitsutatud tursaga.

 Kui magustoiduks söövad portugallased sageli pisikesi koogikesi, siis Egle on kogenud, et tegelikult maitsevad neile eestlaste maiused palju rohkem. Sestap annab ta Õhtulehe lugejatele hoopis enda šokolaadivahu retsepti.

Kes aga ei malda ehteestlaslikult köögis rassida, neil soovitavad da Costad läbi astuda Viljandist, kus saab portugalipärast toitu süüa Portugali kuulsaima fado-laulja Amalia nime kandvas kohvikus.   

Emadepäeva tähistatakse tagasihoidlikumalt

Portugalis tähistati emadepäeva juba möödunud pühapäeval. Hugo Duarte Luoro da Costagi helistas sel puhul emale.

Seda tähtpäeva tähistatakse seal tagasihoidlikumalt kui Eestis – emade kingituse tegemise asemel minnakse talle külla, musitatakse teda ja korraldatakse kogu perele mõne tunni pikkune mõnus õhtusöök. 

Kanapuguhautis (Reigo Teervalt)

Kanapuguhautis

 (kuuele kuni kaheksale)

Vaja läheb: 1 kg pugusid, 2 sibulat, 3 küüslauguküünt, 400 gr purk tomateid omas mahlas, 1 paprika, 1 porgand, maitse järgi peterselli, 1 tšillikaun, oliiviõli, 1 pokaal valget veini, 2 loorberi lehte, soola.

Valmistamine: Haki sibul ja küüslauk ning pane pannile oliiviõli sisse madalale kuumusele hauduma. Tükelda paprika, tšilli ja porgand ning lisa need koos loorberiga sibulale ja küüslaugule. Hauta madalal kuumusel, kuni kõik hakkab kergelt pehmenema, siis pane sekka pugud ja pruunista veidi. Lõpuks lisa pokaal veini ja purustatud tomatid, sega korralikult läbi ja pane potti hauduma.

Kiirkeetjas valmib toit umbes poole tunniga, tavalises potis hauta madalal kuumusel seni, kuni pugud on pehmed.

Koorene tursaroog (Reigo Teervalt)

Koorene tursaroog

 (kuuele kuni kaheksale)

Vaja läheb: 4 tükki kuivatatud ja soolatud turska (sobib ka värske või suitsutatud tursk), oliiviõli, 1 loorberileht, 2 sibulat, 4 küüslauguküünt, 4 keedetud kartulit ja 2 pakki kartuliliiste Pomsticks Salted (sobib ka 1 kg friteeritud kartulikuubikuid).

Kaste: 3 dl piima, 2,5 dl vahukoort, 40 g võid, 40 g jahu, maitse järgi pipart ja soola,  muskaatpähklit, peterselli. 

Valmistamine: Pane kuivatatud tursk kaheks-kolmeks päevaks vette likku. Vett tuleb kaks korda päevas vahetada ja seda võiks hoida külmikus. Seejärel keeda turska 0,5 l vees kolm minutit, seejärel kurna ja puhasta jahtunud kala luudest ja nahast. Kui kasutad värsket või suitsutatud turska, siis puhasta see luudest ja nahast.

Koori ja tükelda sibul ja küüslauk, hauta rohkes oliiviõlis madalal tulel koos loorberilehega kuldseks, lisa  tursk ja hauta veel kuni kümme minutit.

Värske kala puhul jäta kalatükid suuremaks ning ära seda pannil liiga tihti sega. Maitsesta turska soola ja pipraga, siis lisa kaks peotäit tükeldatud peterselli ja kuumutada see kiirelt läbi. Samal ajal keeda kartulid ja lõika need kuubikuteks või siis lõika kilo kartuleid kuubikuteks ja friteeri need kergelt pruunikaks. 

 Sulata bešamellkastmeks potipõhjas või, pruunista selles kergelt jahu, lisa vähehaaval piim ning siis koor, kuni kaste pakseneb ja hakkab mullitama. Seejärel maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga. Sega 2/3 valgest kastmest kartulite ja kalaga, pane ahjuvormi ja vala sinna ülejäänud kaste. Soovi korral raputa peale riivsaia või juustu.

Küpseta 180kraadises ahjus 30 minutit.

Šokolaadivaht (Reigo Teervalt)

Šokolaadivaht

(neljale kuni kuuele)

 Vaja läheb: 150–200 g tumedat šokolaadi, 2 sl suhkrut (võib ka rohkem), 2 muna, 4 dl vahukoort, paar supilusikatäit kanget kohvi ja konjakit, soola ja vanillisuhkrut. 

Valmistamine: Sulata šokolaad kuumaveevannis. Eralda munakollased valgetest ja vahusta valge tugevaks vahuks. Seejärel vahusta kollased koos suhkru, vanillisuhkru ja soolaga ning viimaks ka vahukoor. Munad ja vahukoor võiksid olla toatemperatuuril, muidu võib šokolaad tükiliseks tahkuda.

Vala jahtunud šokolaad natukesehaaval munakollase vahusse ja sega. Lisa ka vahustatud koor ja sega läbi. Maitsesta segu kohvi ja konjakiga, viimasena sega ettevaatlikult hulka munavalge. Pane vähemalt paariks tunniks külma.

Pidulikul puhul võib vahu jagada pokaalidesse ning serveerida pähklite ja mandlilaastude, vaarikate, punaste sõstarde vms hapukate marjadega, piparmündilehe või kohviubadega šokolaadis.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?