PIINAMINE, VÄGISTAMISÄHVARDUSED, PEKS: „Neile öeldakse, et nad kaitsevad riiki!”

Juhan Mellik, 12. detsember 2020

Liiga hipiliku välimusega mehed – kannavad nad näiteks kõrvarõngaid või pikki juukseid – märgitakse ära rohelise värviga. See tähistab ka seksuaalset ärakasutamist või ähvardamist vägistamisega. Valgevenes püsib patiseis: meeleavaldajad ei anna alla, president keeldub kompromissidest. Politsei ja julgeolekujõud, kes ühtaegu kardavad omaenda naha pärast, muutuvad aga aina halastamatumateks.

Kollasega märgistavad politseinikud need, kes pärivad liiga palju või vaidlevad korrakaitsjatega. Nemad saavad „preemiaks“ korraliku nahatäie. Põgeneda üritajad või kordnikele vastu hakkajaid pihustatakse punase värviga. See on kõrgeima kategooria tähistus ning tähendab põhjalikku piinamist, mis võib mõnel juhul lõppeda invaliidistumisega.

Ajakiri The Economist maalis Valgevene politsei kasutatavatest praktikatest pildi, kasutades selleks infot Valgevene kodanikuorganisatsioonilt Naš Dom („Meie kodu”). Kui uskuda aktiviste, siis on äravärvimise ning brutaalse kohtlemise osaliseks saanud tuhanded rahumeelsed meeleavaldajad.

Euroopa viimase diktaatori vägivallaorgia

Protestijad said osakeseks Valgevene igapäevaelust pärast augustikuiseid presidendivalimisi, mille võitjaks kuulutas end riiki pea veerandsajand ohjanud Aljaksandr Lukašenka. Rahvas aga ei uskunud, et Euroopa viimase diktaatori tiitlit kandev mees teenis mingi ime läbi tervelt 84 protsendi valijate toetuse. Opositsioonikandidaat ja ausate valimiste korral tõenäoliselt võitjaks tulnud Svjatlana Tsihhanovskaja põgenes Leetu, rahutu rahvas koguneb siiamaani tänavatele.

„Mind panevad muretsema arvukad väited piinamistest ning teistest julmadest, ebainimlikest või alandavatest episoodidest,” sõnas detsembrikuu algul ÜRO inimõigusjuht Michelle Bachelet vahi all viibivate valgevenelaste kohta. Tema andmeil on 9. augusti valimistest saati vahistatud rohkem kui 27 000 inimest.

Endine peaprokurör Andrei Sõtko ütles Deutsche Wellele, et säärast vägivallaorgiat nagu nüüd pole pärast 90ndaid vallandatud. Kunagi tundsid riigi korrakaitsjad isegi uhkust selle üle, et nemad üleliigset jõudu ei tarvita.

„Nad on alternatiivsetest infokanalitest ära lõigatud,” selgitab Sõtko mundrimeeste kindlameelsust Lukašenka režiimi eest seismisel. „Neile öeldakse, et nad kaitsevad riiki – ehk siis õieti iseennast, oma naisi ja lapsi.” Politseinikele räägitakse, et mõne teise kandidaadi võidu korral seisaksid nad silmitsi karistustega, võib-olla tõstetaks isegi kodust välja.

(AP/Scanpix)

Endine siseministeeriumi terrorismivastase eriüksuse komandör Igor Makar avaldas arvamust, et piinamiskäsud võisid tulla ülaltpoolt. Pole aga võimatu, et julmused võeti ülemustele meeldimiseks ette omal algatusel. Nii Makar kui Sõtko rõhutavad, et vägivallalaine taga seisab üks suur faktor: ükski maskide taha varjuv meestest ei tunne, et tema selle eest kunagi vastutama peab.

„Nad kõik teavad, et nende julmused dokumenteeritakse. Kuid nad hoiavad kokku, sest nad ei taha, et see režiim laguneks.”

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?